Orkaanide tehislik loomine ja suunamine nõuaks röögatut energiahulka

 (24)

Orkaan Maria läheneb USA rannikule
Orkaan Maria läheneb USA rannikuleReuters / Scanpix

15. septembril vaibunud orkaaniga Irma seoses ühe Florida šerifi väljastatud hoiatus, et tormi pihta tulirelvadest tulistamine ei muuda selle liikumissuunda, viib mõtted küsimusele, miks me orkaanide liikumist juhtida ei suuda. Lühike vastus on, et inimesed pole võimelised kontrollima ilmastikunähtuseid mitte üheski mastaabis ja et orkaanid pole siin mingiks erandiks.

„Meil pole tegelikult aimugi, kuidas kontrollida selliseid ilmastikunähtusi nagu orkaanid,“ selgitas Beijingi pedagoogilise ülikooli (ingl Beijing Normal University) teadlane John Moore. „Realistlikult on võimalik muuta ainult süsteemi termodünaamikat, mis suuresti tähendab merepinna temperatuuride muutmist." Vahendab Space.com.

Moore juhib ülikoolis geotehnika teaduskonda. Geotehnika (ingl geoengineering) on teadusharu, mis tegeleb Maa keskkonna mastaapse muutmise tehnoloogiliste võimaluste uurimisega. Enamasti kasutatakse seda terminit kliimamuutuse tagajärgede leevendamise kontekstis. Muu hulgas on geotehniliste lahendustena välja pakutud aerosoolide viimist stratosfääri ja satelliitide kasutamist ilmastiku-mustrite muutmiseks.

Mõnedel vandenõuteooriatest vaimustunumatel veebilehtedel on välja pakutud hüpotees, et orkaan Irma tekitati tahtlikult USA valitsuse kavandatud teaduskatsete käigus.

Seotud lood:

Loe veel

Hüpoteesi kõige nõrgemaks küljeks on asjaolu, et mingisugust realistlikku viisi ilmastiku juhtimiseks tehiskaaslaste kaudu pole olemas, märkis Moore. Ookeanipinna jahutamine võiks orkaanide esinemissagedust ja tormilisust piirata, kuid Moore’i osutusel pole olemas orkaanide tekkimise ja edasise arengu füüsikalisi mudeleid — nii orkaanide kui ka nende trajektooride raalmudelid luuakse statistilisel meetodil. „Orkaanide juhtimine eeldaks seesuguste üldistatud mudelite olemasolu,“ märkis Moore.

Kõige mõeldavam lahendus, millega seni lagedale on tuldud, hõlmab Maa ümbritsemist peeglite või varjudega, mis valgust tagasi kosmosesse peegeldaksid. Aastate jooksul on välja pakutud mitmeid võimalusi. 1980. aastate algupoolel pakkus James Early näiteks välja orbitaalse varju, mis paikneks Maa ja Päikese vahelises tasakaalupunktis; tema arvutuste järgi kujuneks sellise varju loomise maksumuseks kümme triljonit dollarit. Taoline agregaat vähendaks aga vaid temperatuuri; orkaanide vahetut juhtimist see ei võimaldaks.

Ilmastiku kontrollimisest on siiski unistatud juba aastakümneid. 1996. aastal tellis USA lennuvägi aruande pealkirjaga „Ilmastik kui kaitsejõutegur: ilmastiku juhtimine aastal 2025“ (Weather as a Force Multiplier, Owning the Weather in 2025), mis võttis vaatluse alla ilmastiku kontrollimise eesmärgiga tekitada vaenlastele kahjustusi. Aruandes kirjeldatakse tormide esilekutsumist vaenlase lennuvõimekuse pärssimiseks ja mudaste olude tekitamiseks, milles jalavägede liikumine oleks raskendatud.

Palju on räägitud nn pilvekülvist (ingl cloud seeding) sademete esilekutsumiseks ning leidub isegi ettevõtteid, mis sellega tegelevad, nagu näiteks Põhja-Dakotas Fargos tegutsev ettevõte Weather Modification. Seegi tehnika on aga väga ebatäpne. Äriuudiste agentuur Bloomberg avaldas 2015. aastal artikli, milles viidatud uuringud näitasid, et pilvekülv suurendas lumesadu 5–15 protsendi võrra. Vihmana langevate sademete hulka on keerulisem täpselt mõõta, kuid Bloombergi viidatud teadlaste osutusel on pilvekülv siiski jätkuvalt ebakindel äri. Igal juhul katavad orkaanid märksa suurema ala kui vihmapilved, mida võiks olla võimalik lennukilt külvata.

Satelliitide kasutamise kõrval võiks ookeanide temperatuure vähendada ka teise meetodiga — väävliaerosoolide pihustamisega. NASA Maa-observatooriumi esindajad märkisid 2001. aastal, et pärast Mount Pinatubo vulkaani purset Filipiinidel 1991. aastal langes kogu maailmas temperatuur 0,6 °C võrra. Orkaani juhtimiseks ei piisa aga sellestki.

Kas satelliidi abiga oleks võimalik orkaani tekitada? Mitte olemasolevate tehnikate toel, väidavad teadlased. USA ookeani- ja atmosfääriseire ameti NOAA osutusel tekivad orkaanid siis, kui päikesekiirgus suve lõpu poole ookeanipinna tavatult soojaks kütab.

Samasuguse protsessi tehislik käivitamine eeldab energia veepinnale ülekandmise mingisugust meetodit — näiteks laserit või hiiglaslikku mikrolaine-generaatorit. Pealeselle tuleks selline tehislik soojusenergia hajutada äärmiselt suurele territooriumile. Isegi miljardivatise võimsusega laser jääb väga nõrgaks, kui selle kiirgus hajutada sajale ruutmiilile; hulgast laseritest koosnev maatriks eeldaks aga sadade eriotstarbeliste satelliitide laotusseläkitamist.

Selleks, et orkaanide esinemissagedust ja purustusjõudu vähendada, tuleb inimkonnal Moore’i osutusel lihtsalt vähendada süsiniku-emissioone või kõrvaldada atmosfäärist osa süsinikdioksiidi.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

FORTE TOP

Viimased uudised