Õõvastav silmaparasiit võtab üle kala aju (ja tagab, et kala lõpuks nahka pistetaks)

 (3)

Õõvastav silmaparasiit võtab üle kala aju (ja tagab, et kala lõpuks nahka pistetaks)
https://www.moya-planeta.ru

Kummastava elukäiguga nugiline, kes elab muu hulgas kalade silmade sees, kaitseb noorena peremeesorganismi, kuid hakkab hiljem peremees-kala käitumist mõjutama, nii et too suurema tõenäosusega röövlindude ohvriks langeb, näitab hiljuti teadusžurnaali Behavioral Ecology and Sociobiology veebiversioonis avaldatud uurimus.

Kõnealune parasiit on silma-imiuss ladinakeelse nimetusega Diplostomum pseudospathaceum. Oma elutsükli käigus ründab nugiline koguni kolme eri peremeesorganismi. Pärast paaritumist veelinnu seedekulglas viiakse parasiitide munad väljaheidete koosseisus linnu organismist välja. Vette sattunud munadest kooruvad silma-imiusside vastsed, kes otsivad endale uuteks peremeesorganismideks mageveetigusid.

Pärast tigude nakatamist kasvavad imiussi järgmise etapi vastsed (ld sporocyst) suuremaks ja paljunevad, satuvad siis uuesti vette ja leiavad endale kolmandateks peremeesorganismideks kalad. Ohvri leidnud, tungivad nugilised kala nahast läbi ja liiguvad looma silma, kus nad kasvavad ja suunavad kala käitumist, kuni saabub aeg ära söödud saada ja kogu tsüklit otsast peale alustada.

Silma-imiussi eluring paistab uurimuse autorite osutusel etendavat olulist rolli looduslikus toitaineringluses.

Diplostomum pseudospathaceum / dailyparasite.blogspot.com
Seotud lood:

2015. aastal leidis Moskva Sevetrtsovi-nimelise keskkonnateaduste ja evolutsiooni uurimise instituudi teadlase Mihhail Gopko juhitud uurimisrühm, et mitteküpses eas imiussi-vastsetega nakatunud kalade ujumisaktiivsus oli väiksem kui nakatumata liigikaaslastel, mistõttu oli kaladest toituvatel lindudel neid raskem märgata ja nad sattusid ka harvemini püügivõrkudesse.

Loe veel

Gopko osutusel sõltub see, kuidas imiussid peremeesorganismi käitumist mõjutavad, nende vanusest. Nooremad silmanugilised on tema sõnul järgmise peremehe nakatamiseks liiga noored ja süütud, mistõttu peavad nad kuni täisikka jõudmiseni enda nakatatud kalu võimalike ohtude eest kaitsma. Kui vastsed on paljunemisvalmis, annavad nad aga endast kõik, et sattuda mõne linnu sisikonda, mis tähendab peremees-kala mõjutamist moel, mis tema ärasöömise riski suurendab.

„Meie töö tulemused annavad mõista, et D. pseudospathaceumi elutsükli kolmanda etapi vastsed (ld metacercaria) võivad muuta vikerforellide käitumist viisil, mis muudab kalad röövlindudele kergemaks saagiks,“ kirjutasid prof Gopko ja kolleegid. „Kuna silma-imiussid on mageveekaladel levinud parasiidid, võivad nende parasiitide esile kutsutud muutused kalade käitumises etendada olulist rolli magevee-toitumisvõrgustikes.“

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

FORTE TOP

Viimased uudised