On olemas üks lind, kellel on liikumisel abiks ka käed

 (6)

Tema nimeks on hoatsiin (Opisthocomus hoazin), üks eriskummaline linnuliik, mis elab Amazonase ja Orinoco jõgikondade vihmametsades. Kuigi täiskasvanud linnul ei paista see enam silma, on hoatsiinitibudel abiks ka "käed" - tiibade küljes olevad küünised.

Eesti teaduskirjanduses on teda kunagi nimetatud ka tuttkanaks, kuid kuna selle linnu liigitamisega on olnud suuri vaidlusi, siis sellest nimest ei ole enam kohane rääkida.

Hoatsiin on saleda kehaehitusega, kehapikkus on 60 cm ja kaal 600–800 grammi. Isas- ja emaslind välimuselt ei erine. Hoatsiini sulestik on pruuni põhitooniga, rind, kaela alaosa, kurgu- ja lõuaalune on kollakad. Pea küljed on sulgedeta ja muutuvad isastel paaritumisajal siniseks. Peas on arvukatest kitsastest pruunikaskollastest sulgedest tutt. Nokk on suur, saba on pikk, tiivad suured, aga nõrgad. Tüürsulgi on 10 ja nende tipud on ookrivärvi. Jalad on tugevad, kirjeldab teda Vikipeedia. Hoatsiin lendab halvasti, tavaliselt ta lihtsalt liugleb laialiaetud tiibadega ühe puu ladvast teise puu võra alumistele okstele.

Hoatsiini liigitamine omaette linnuseltsi on selgelt põhjendatud, sest kõikidest teistest lindudest erinevalt on neil olemas võime kasutada ka "käsi." Mõni allikas nimetab seda lausa dinosaurustelt päritud jäänukiks, kuna linnu tiivaliigestest võib näha küünistega esijäsemeid.

Seotud lood:

Väidetavalt on ta ka ainus lind, kes mäletseb. Peamiselt sööb ta kuivade troopikataimede lehti, mis on kõvad ja kautšukimahlast läbi imbunud. Seetõttu meenutab ta seedeelundkond lehma seedeelundeid, et taimelehtede rakuseintes sisalduvat tselluloosi lagundada. Taimelehtede seedimise käigus tekib palju haisvat gaasi, mis eraldub kloaagi kaudu. Selle tõttu nimetatakse hoatsiini mitmes keeles haisulinnuks või haisukäoks.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare