Inimesed tekitavad kodus olles ja oma igapäevaelu elades juba ise niiskust, nagu näiteks duši all käies, pesu pestes, riideid kuivatades, sööki valmistades, hingates, vihmase ilmaga koju tulles jm.

Normaalsetes tingimustes tekitab keskmine neljaliikmeline perekond ligikaudu 12 liitrit vett päevas, mille puhul tuleb arvestada ka korteri või maja ehituskvaliteediga, mis halva õhuringluse tõttu samuti õhuniiskust tekitab. Siis pole ime, et kust see niiskus tekib, elame justkui nagu akvaariumis.

Enamik probleeme õhuniiskusega tekib külmadel perioodidel (kevad, sügis, talv), kus inimesed ei saa niisama aknaid avada ja kogu niiskus jääb korterisse, ilma et saaks kusagile edasi liikuda.

Sinna, kus on külmemad pinnad, näiteks aknad ja seinad, hakkab tekkima kondensaat. Sellised pinnad pinnad on hea algus hallituse arenguks-levikuks ja alles siis panevad inimesed tähele, et on tekkinud tõsine probleem.

Kui õhuniiskuse tase tõuseb, tekib raskusi tubade kütmisega. See toob kaasa küttekulude tõusu ja isegi siis, kui toatemperatuur on +30 kraadi C juures, on inimestel ikkagi külm (veepiisad õhus on külmemad kui kuiv õhk, piiskade kokkupuutel inimese nahaga tekib külmatunne).

Kui märg pesu on pandud kuivama, võtab see samuti kaua aega, kuna õhk riiete ümber on niiske. Lõpuks võib liigniiskus tekitada eri terviseprobleeme nagu reuma, liigesevalud ja hingamisteede raskused (kui hallitus on hakanud arenema).

Kontrolli õhuniiskust

Kõik need probleemid on lahendatavad, kui suhteline õhuniiskus kontrolli alla saada

Kui avate akna, täitub ruum kindlasti värske õhuga, mis aitab õhuniiskust ruumis alandada. Samas tuleb arvestada sellega, et sissetulev õhk on samuti niiske ja vahel isegi niiskem kui õhk, mida te õhutate.

On kümneid erinevaid veebilehti, kus näidatakse konkreetse linna või riigi suhtelist õhuniiskustaset, nagu vara.ee, kus saab näha, et külmal aastaajal on Tallinnas suhteline õhuniiskus vahemikus 78% kuni 96%.

Nüüd kujutage ette, et õhutate kodu väljast tuleva õhuga. Hallitus hakkab arenema ja kasvama õhuniiskustasemel alates 68%, mil hakkab ka tekkima kondensaat külmadel pindadel (akendel ja seintel).

Mis juhtub, kui aknad lahti hoida?

- Ruumi satub värske õhk
- Kui sisenev värske õhk on külmem kui toasolev õhk, siis peab kütma
- Kui värsket õhku soojendada, siis suhteline õhuniiskus langeb

Näiteks, kui siseneneva õhu temperatuur on 6 kraadi C, õhuniiskust on 78%, ja ruumi kütta kuni temperatuurini 20 kraadi C, siis õhuniiskus langeb kuni 30%.

Sellisel viisil tõesti värske õhk aitab kaasa ruume kuivatada, selleks on vaja aga pidevalt aknaid lahti hoida ja meeletult kütta.

Akna pidev lahtihoidmine tekitab järgmisi probleeme:

- Ruumis on kogu aeg külm õhuvoog
- Kallimad küttekulud, sest pidevalt on vaja õhku kütta, mis siis jälle uue külma õhu vastu vahetatakse
- Paljud ei taha talvel aknaid lahti hoida (k.a une, toiduvalmistamise ja pesupesemise ajal)
- Tuuletõmbus tekitab juba uusi hädasid.

Muidugi tekivad ka muud probleemid nagu:

- Akende lahtihoidmine toob kaasa turvalisusriski ja on suurem võimalus sattuda varguste ohvriks
- Elades liiklustihedatel tänavatel toote sisse müra ja õhusaaste
- Kodus oleval küttesüsteemil pole piisavalt võimsust, et soendada värsket sissetulevat õhku piisavalt kiiresti
- Kõiki tube ei köeta pidevalt
Foto: tootja

Kokkuvõttes akna avamine võib lahendada mingeid situatsioone, kuid enamasti see põhjustab rohkem ebamugavusi ja suurendab teie koduseid kulusid.

Ja see ongi põhjus, miks üha rohkem inimesi on hakanud õhukuivateid soetama, et õhuniiskuse tase kontrolli alla saada. Praegusel hetkel on kõige populaarsemaks muutunud õhukuivati BTI 2 Supra, mis on valmistatud Prantsusmaa tootjate poolt.

Seade sobib kodustesse tingimustesse, kuna selle müratase on üsna väike ja kuivati saab ilusti hakkama kuni 70ruutmeetriste ruumidega.

Puudub kompressor, mis tähendab, et seadme töötemperatuuri vahemik võib olla + 1 kuni +40 kraadi (tavalised kompressorüksused kaotavad tõhususe, kui õhutemperatuur langeb alla +20 kraadi).

Õhukuivati kogub alati 8 liitrit päevas, kuivatile on sisse lisatud ionisaator, mis kuivatamise ajal õhku puhastab.

Selliseid seadmeid kasutatakse korterites, majades, saunades, garaažides ja suvilates; samuti on olemas tööstuslikud õhukuivatid, mida enamasti kasutavad ettevõtted.