Nõnda väitva kaardi allikaks on veebisait, mida mõnda aega tagasi siinsamas Fortes refereerisime seoses sellega, milline on erinevates maades elektriautode mõju keskkonnale. Riigi sooritust ei määrata sellel kaardil sisemajanduse koguprodukti järgi. Nagu lehekülje jakubmarian.com autor, tšehhi kunstnik, matemaatik ja keeleteadlane Jakub Marian kirjutab, ei ole SKT parim näitaja, mille järgi eluväärsust arvestada. Ta toob näite - mõnes riigis võib olla erakordselt keeruline seadusandlus, mis tähendab, et juristidel on rohkelt kõrgelt tasustatud tööd. See aitab SKT-le kaasa, ent ei näita samas midagi üldise elatustaseme kohta.

Boston Consulting Group (BCG) on loonud parema meetme "jätkusuutliku heaolu" hindamiseks. See põhineb kokku 44 erineval näitajal ja SKT on vaid üks nende seast. Muuhulgas võetakse arvesse töötuse määra, inflatsiooni, haiguste esinemist, eeldatavat eluiga, hariduse taset ja kättesaadavust, taristu kvaliteeti, keskkonnaolusid ja paljut muud. Raportist ja selle tulemustest kirjutas Forte juba mõni kuu tagasi, ent nüüd on ka võrdlev, lihtne kaart kõigi Euroopa maadega juurde valminud, mis on tuimadest numbritest ehk mõnevõrra ilmekam.

Kaart põhineb BCG 2016. aasta raportil. Kõrgem skoor - 100 - on Norral. Kui juurde võtta väljaspool Euroopat asuvad maad, siis näiteks on USA skooriks 83,7; Jaapani oma 81,3; Brasiilial 49,3; Hiinal 46,5 ja Indial 32,6. Eesti 78,8 jääb Tšehhimaa ja Prantsusmaa vahele, ent on endistest Nõukogude Liidu liikmesmaadest ja selle mõjusfääri kuulunud riikidest kõrgeim. Parim elu on Norras, Hollandis ja Soomes.

Marian märgib, et Krimm pole ära värvitud seetõttu, et piirkonna staatus on ebaselge ja Kosovo kohta pole lihtsalt andmeid. Veel toob Marian välja huvitava tõsiasja, et eriti hästi elatakse nendes maades, kus kõneletakse mõnda germaani keelterühma kuuluvat keelt.