Järeldused põhinevad viimase 23 aasta vältel maailmamere taset mõõtnud kolme USA ja Prantsusmaa koostöös orbiidile saadetud satelliidi poolt kogutud andmetel. Analüüs kinnitab, et maailmameri pole tõusnud kõikjal ühtlases tempos – mõnel pool on veetase tõusnud hoovuste ja pikemaajaliste ostsillatsioonide mõjul kuni 25 sentimeetri võrra.

Ligikaudu kolmandiku tõusust saab kirjutada vee soojuslikule paisumisele, ülejäänu on tingitud Gröönimaa, Antarktika ja mäeliustike sulamisest. Näiteks Gröönimaa on kaotanud viimasel kümnendil aastas ligikaudu 303 miljardi tonni jagu jääd.