NASA FOTO | Saaremaa taga pöörleb hiiglaslik sinivetikakeeris

 (52)
NASA FOTO | Saaremaa taga pöörleb hiiglaslik sinivetikakeeris
Foto: NASA

Igal vähegi soojemal suvel õitsevad Läänemeres sinivetikad, nii ka tänavu. See 18. juulil tehtud satelliidifoto annab õrnalt aimu, kui palju meie meres õigupoolest taimhõljumit ehk fütoplanktonit elutseb.

Kui vetikaid mõnda lahesoppi korraga liiga palju saab, võivad need inimeselegi ohtlikud olla: sinivetikatest tingitud mürgistuse tunnused on sarnased gripi tunnustega – esineb palavik, nohu, lihasvalu, halb enesetunne, kõhulahtisus ning naha ja silmade punetus.

Samas on huvitav teadmine, et tegelikult ei ole sinivetikate puhul tegemist üldse vetikatega, vaid hoopis bakteriga. Sinivetikateks kutsutakse tsüanobaktereid - vees elutsevat iidset bakteritüüpi, mis saab oma energiat fotosünteesist. Fütoplanktoniks nimetatavasse taimhõljumisse kuuluvadki kõiksugu erinevad vees olevad organismid, mida ühendab fotosünteesi võime.

Fütoplankton ning sinna kuuluvad organismid on eluks Maal väga olulised. Nimelt on need vees olevate toiduvõrgustike madalaimaks lüliks ning neil on oluline roll ka orgaanilise aine tootmises - sarnaselt maapinnal toimuvale fotosünteesile kasutab fütoplankton selleks valgust, süsihappegaasi ning vees olevaid toitaineid.

Toitainete rikkus on aga viinud Läänemeres tõsiste probleemideni - kuna vees olevaid toitaineid on reovee tõttu liiga palju, vohab fütoplankton Läänemeres kontrollimatult ning sellesse kuuluvate organismide elutegevus ning nende surmajärgne lagundamine tarbib ära väga suure osa hapnikust. See on viinud Läänemere "surnud tsoonide" tekkeni.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare