Arenenud riikide demograafilisi andmeid uurinud teadlased nendivad, et ajaloolises kontekstis on tegu siiski hiljutise nähtusega ning elueas tekkis märgatav vahe alles 19. sajandi lõpus, kirjutab ERR Novaator.

USA-s asuva Wisconsin-Madisoni ülikooli rahvastikuteadlased uurisid 1700 inimrühma, kes sündisid aastatel 1800-1935. Kokku analüüsiti 13st tänapäeva arenenud riigist pärinevaid andmeid.

Töörühm leidis, et enne 1840. aastat oli meeste ja naiste suremus igas vanusegrupis pea samasugune. Aastatel 1880-1899 suri aga 50-70aastaseid mehi keskmiselt 1,5 korda rohkem kui naisi kõigis vaatluse alla võetud riikides.

Kuigi meditsiini vallas tehtud edusammud ja elustiili muutused mõjutasid mõlemat sugu, kahanes naiste suremus meeste omast 70 protsendi võrra kiiremini.