Nagu lubas, nii ka läks: 104-aastase Austraalia teadlase elu lõppes täna eutanaasia läbi

Ehkki ka ühes Austraalia osariigis on eutanaasia lubatud, peab selleks inimesel olema mõni väga raske haigus. Botaanikul ja ökoloogil professor David Goodallil sellist haigust polnud, ent ta elukvaliteet oli vanadusest tingitud hädade tõttu siiski tublisti langenud. Mees võttis vastu otsuse surra ja reisis selleks Šveitsi, kus ta täna siitilmast lahkus.

Kirjutasime Goodalli plaanist ja sellega seonduvast ka eelmisel nädalal, ta otsuse taustalugu saab lugeda siit. Goodall lendas läinud kolmapäeval Austraaliast Prantsusmaale Bordeaux`sse, veetis seal lähedastega nädalavahetuse ja reisis siis edasi Šveitsi Baselisse, kus eutanaasia pole teatud tingimustel keelatud.

Tillukeses hotellitoas, kus Goodall oma viimaseid päevi mööda saatis, korraldati eile ka pressikonverents ja tuba sai reportereid pilgeni täis. „Mu elu pole viimasel ajal olnud nauditav,“ ütles Goodall. „Mul on hea meel, et olen Baselisse saabunud. Olen veel rohkem rahul, kui ka mu rännaku järgmised sammud läbitud on. Mul oli pisut kahju perega Bordeaux`s hüvasti jätta, aga nii see juba kord on.“

ABC kirjutab, et kui üks ajakirjanik päris, kas Goodall on oma plaanis ikka päris kindel, naeris vanamees ja vastas: „Oojaa, selleks ma ju siia tulin.“

„Ma ei tunne, et siin oleks kellegi teise valik mängus,“ lisas ta. „See on minu enda otsus - oma elu lõpetada… Ja ma ootan seda.“

Mees lõi pressikonverentsil laulugi

Kui ajakirjanikud küsisid, kas mees kavatseb surres ka mingit kindlat muusikapala kuulata, ütles Goodall, et ta pole sellist valikut teinud, aga võttis ootamatult end viimaseks etteasteks kokku (ta oli teadlaseameti kõrvalt ka pikaajaline amatöörnäitleja, poeet ja laulja) ja laulis vastuseks jupikese Beethoveni „Oodist rõõmule“, mispeale kõik ruumisviibijad aplodeerisid.

Goodall kohtus ka kahe Šveitsi arstiga, kes kinnitasid, et ta on täie mõistuse juures ja soovib surra – selliseid hinnanguid nõuavad kohalikud seadused.

Eutanaasiaprotseduur viidi läbi täna hommikul Baselis, selle täpsemalt toimumispaika ei avalikustatud. Nagu The Guardian teatab, sõi Goodall viimase einena oma lemmiktoitu, kala krõbekartulitega ehk fish and chipsi ning juustukooki. Oma viimaste minutite saateks aga kuulaski mees (võib-olla pressikonverentsilt inspireerituna) Beethoveni üheksandat sümfooniat, mille viimane osa ongi "Ood rõõmule". Õige pea pärast teose lõppu suri Goodall ära.

Oma elu lõpetamiseks pööras Goodall rattakest, mille järel voolas ta käele kinnitatud kanlüüli läbi mürk ta vereringesse.

Austraalia arstid pole rahul

Eutanaasiapooldajate grupi Exit International juht Dr Philip Nitschke ütles, et Goodallli juhtum oli üks esimesi omataolisi just seetõttu, et mehel polnud tapvat haigust ja ta lahkus peaasjalikult lihtsalt seepärast, et elu nii vanana polnud enam meeldiv ning kõrgest east tulenevate tervisehädade tõttu oli elukvaliteet tublisti langenud. Goodall oli ise samuti Exit Internationali liige.

Austraalia arstide liit (AMA) oli pretsedendi pärast siiski väga mures. Liidu president Michael Gannon ütles ABC-le, et seadused, mis lubavad eutanaasiat ja arsti abil siitilmast lahkumist, on ohtlikud. „Milline on see vanusepiir, millest edasi me enam elu ei pühitse või au sees ei hoia?“ küsis Gannon. „Ühiskond peaks püüdma igal juhul hoolitseda raskustes inimeste eest ja tagama igal võimalusel, et nende inimeste elu oleks elamisväärne.“

Goodalli tütar Karen Goodall-Smith ütles, et emotsioone on küll palju, kuid ta tunneb samas ka hingerahu. „Isa tundis alati, et selles maailmas pole enam mõtet elada või elus püsida, kui ta ei suuda midagi ühiskonnale anda, maailma mingit muutust tuua,“ sõnas ta David Goodalli meelsuse kohta.