Mitte ainult inimeste probleem: kokaiin kimbutab üha tõsisemalt ka angerjaid

 (2)

NUKUTEATRI ANGERJAS
Angerjas Nuku akvaariumis. Foto: Arno Mikkor

Ebaseaduslike sõltuvusainete ja nende jääkide sisaldus jõevees on uus, ent kiirelt kasvav keskkonnamure. Värske uurimus teatab, et see probleem puudutab ka angerjaid.

Euroopa angerjas (ehk lihtsalt angerjas) veedab oma elu Euroopa jõgedes ning ujub kudema kaugele Sargasso merre, mis asub Atlandi ookeanis. Noored angerjad ujuvad sealt Euroopa jõgedesse tagasi.

Viimastel aastakümnetel on kalade arvukus dramaatiliselt langenud. Põhjusi on mitmeid: veereostus, ülepüük, parasiidid, kliimamuutus ja hüdroelektrijaamade tammid.

Nüüd paistab, et angerjate murede sekka võib lisada ka kokaiini ja selle jäägid.

2009. aasta uurimuses leiti, et Belgia jõgedes ja veepuhastusjaamades leidus seda liitris <1 kuni 753 nanogrammi jagu. Kokaiini metaboliidi ehk jääkaine bensoüülekogniini sisaldus liitris vees jäi <1 ja 2258 ng/l vahele. Sarnaseid leide on ka mujalt Euroopast.

Kalad muutusid hüperaktiivseks

Uurimus aastast 2012 leidis, et kui angerjas puudub kuus kokku 20 ng/l kokaiiniga, kuhjuvad ta kudedesse droogikogused, mis võivad mõjutada kalade füsioloogiat ja nende kadumisele kaasa aidata. Värske teadustöö Napoli Federico II ülikooli teadlastelt kinnitab, et just nii see on.

Seotud lood:

Bioloog Anna Capaldo ja ta kolleegid jagasid 150 angerjat esmalt kolmeks ja iga alajaotuse veel viide kümneliikmelisse gruppi. Ühe grupi vees hoiti kokaiini-piirituselahuse abil droogisisaldust 20 ng/l juures, mis on kokaiini keskmine pinnavetes tuvastatud kontsentratsioon. Angerjaid hoiti sellises vees 50 päeva. Selgus, et kalad muutusid hüperaktiivseks, aga see polnud kaugelt ainus probleem. Kokaiin kuhjus ka angerjate ajju, lihastesse, lõpustesse ja muudesse kudedesse. Lihaskude pundus selle toimel ning hävis – sümptomid sarnanesid sealjuures rabdomüolüüsile ehk vöötlihaste rakkude kiirele hävimisele.

Lihasteta Sargasso merre ei uju

Lihasrakkude hävimine omakorda võib väga tõsiselt mõjutada angerjate võimet ujuda kuni 6000 km pikkune teekond oma kudemispaika, ütlevad teadlased. „Meie uurimus viitab, et kokaiin võib raskendada nii püsivat, ühtlases tempos ujumist kui ka kiirete sööstudega ujumist,“ ütlevad teadlased oma uurimuses.

Loe veel

Kuivõrd on ilmne, et kokaiinikasutus ilmselt niipea maailmas otsa ei saa ja keegi, kes parasjagu seda ninna tõmbab, ilmselt angerjatele ei mõtle, on parim lahendus angerjate kokaiinihädast päästmiseks paremate filtrite kasutuselevõtt veepuhastusjaamades, et narkootikum kaladeni ei jõuaks.

Uurimus avaldati teadusajakirjas Science of the Total Environment.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare