Pildi autoriks on National Geographicu fotograaf Gerd Ludwig, kes kirjeldab seda leheküljel natgeocreative.com kui "saastunud jõge Kunda linna piirest väljaspool, Kohtla-Järve lähedal". Ludwig lisab, et "põlevkivi kaevandamisest tekkinud jäätmed leidsid tee kohalikku jõkke, mistõttu on jõgi ja alamjõed "bioloogiliselt surnud"."

Leonardo DiCaprio Instagrami kontol näeb pilt välja nii, sellel on muuhulgas enam kui 230 000 laiki ning seda, millal foto tehtud on, kusagil kirjas ei ole:

Fotograafi agent vastas Forte küsimusele pildi klõpsamisaja kohta, et see on tehtud enam kui 23 aastat tagasi ehk siis 1. juulil 1993. Pole kahtlustki, et tolle ajaga võrreldes on situtatsioon Ida-Virumaal oluliselt muutunud.

Enne seda jõudis Forte aga Keskkonnaametist järele pärida, mis pildil üleüldse toimub ning kui ohtlik fotografeeritud situatsioon siis tegelikult loodusele on (või õigemini oli). Nagu selgub, on olulisim eksitus pildiallkirjas see, et tegelikult pole pildil jõgi, vaid kraav.

Küsimusele situatsiooni kui sellise kohta vastas Keskkonnaameti Viru regiooni keskkonnakorralduse spetsialist Riina Vaht: „Lingil olev foto on arvatavasti tehtud poolkoksiladestul, mis jääb Kohtla jõe (suubub Purtse jõkke) valgala põhjaossa. Tegemist on tööstusjäätmete ladestusalaga, mille ümber on kraavide süsteem ladestult alla nõrguva vee püüdmiseks. Pildil ongi poolkoksiladestu serv koos ühe nõrgvett püüdva kraaviga.

Kuna „ahjust“ väljuv poolkoks on tuline, siis selle ladestule transportimiseks jahutatakse seda tööstusheitveega, mis võib sisaldada erinevaid keemilisi ühendeid, sh fenoole. Seetõttu nõrgubki poolkoksist välja pildil nähtav läbipaistmatu pruunikas vesi. Siiski ei tohi pildil all olevat kommentaari tõsiselt võtta, kuna kommentaar ei iseloomusta pilti tõeselt.

See on tõsi, et Ida-Virumaa on Eesti tööstuspiirkond ning sealne keskkond on tugevasti mõjutatud põlevkivi kaevandamisest ja töötlemisest. Jõgedest on kõige rohkem nii keemiliselt kui ka füüsikaliselt mõjutatud Purtse jõgi koos lisajõgedega (Erra ja Kohtla). Seda eelkõige põlevkivi kaevandamise ja töötlemise hiigelaegadel, mil keskkonnakaitse ei olnud prioriteet. Tõesti oli aegu, kui Kohtla ja ka Erra jõgi vahutasid reostusest. Tänapäeval on olukord taastumas looduse kasuks ning piirkonnas pööratakse suurt tähelepanu keskkonnale. Seega pildil oleva värvilise veega kraave kohtame ainult tööstusjäätmete ladestusalal.

Kuigi keegi ei saa garanteerida, et poolkoksiladestult alla nõrguv vesi üldse Kohtla jõkke ei jõua, siis otseselt nõrgvett jõkke ei suunata. Kuna see ladestu on valgalal olnud pea 100 aastat, siis keemilised ühendid jõuavad jõkke tegelikult ka läbi maapinna. Viimased uuringud ja proovid on näidanud, et jõkke jõuab mõningane jääkreostus, ent selle ohtlikkus on madal ning suurt ohtu looduskeskkonnale pole. Olukord muutub paari aasta pärast veelgi paremaks, kui nn fenoolisoo, mis on kraavide ja laguunide süsteem poolkoksiladestu ümber, muudetakse ohutuks ning Purtse, Erra ja Kohtla jões likvideeritakse jääkreostus ehk jõgede kaldalt eemaldatakse sinna aastakümneid kogunenud kiti-taoline õlijääde.“

Seega pole mingi ime, et vaid paar aastat pärast Nõukogude perioodi lõppu võis vanade tehnoloogiate kasutamisest tulenevalt fotograaf Kunda kandis tõepoolest niisugust pilti näha.