Mis juhtub, kui koer hundiga kutsikaid teeb? Vastuse leiab Eesti metsadest
Hundi ja koera ühteheitmisest sündinud hübriidsete elukate leidumist meie metsades on oletatud juba ammu, ent nüüd on see fakt saanud geeniteadusliku tõestuse, vahendab ajakiri Imeline Teadus.
Tartu Ülikooli doktorant Maris Hindrikson valis oma doktoritöö "Hundi (Canis lupus) populatsioonid Eestis ja Euroopas: geneetiline mitmekesisus, populatsiooni struktuur ja -protsessid ning hübridiseerimine koertega" tarvis esmalt väliste tunnuste põhjal välja kuus looma Eestist ja kaks Lätist.
Nende geenide analüüs tõestaski loomade põlvnemist nii hundist kui koerast. Seejuures olid kaks Lätist tabatud looma haruldased nn hübridisatsioonijuhtumid – nad olid sündinud emase koera ja isase hundi armastusest.
Kokkuelu koertega on huntidele pikemas perspektiivis ohtlik, sest koerad reostavad hundipopulatsiooni sobimatute geenidega ja ka käitumiskommetega. Hindrikson tõi portaalile Novaator näite, et kui isashundid võtavad osa järglaste kasvatamisest, siis isaskoerad nende vastu huvi ei tunne.
Hübriidide osa Euroopa hundipopulatsioonides on hinnanguliselt 4-11 protsenti, Eestis ei ole see veel jõudnud ohtlikule tasemele, kuid ka meil tuleks piirata koerte vabalt metsas hulkumist.
Ehkki nii Eesti kui Läti hundipopulatsioonid on väikesearvulised, on nende riikide huntide seas eristatavad kokku neli geneetilist rühma.
"Kolm neljast geneetilisest rühmast jaotusid riigiti, kaks gruppi olid Eesti- ja üks Läti-keskne, ent neljas grupp esines laialdaselt üle Eesti ja Läti," kirjutab Hindrikson.
