Inimõiguste organisatsioonid on selle sündmuse peale tõsiselt mures. Kuna Amazonase džunglites on ilmselt veel terve rida väikeseid hõime, kes metsavaraste ja muude kuritegelike jõukude eest taganedes järjest sügavamale metsa peituvad, siis nende tahtmine maailma ette tulla on pigem erand kui reegel. Brasiilias on suudetud tuvastada vähemalt 67 sellise hõimu olemasolu.

Ja ilmselt pidi midagi hullemat juhtuma, sest juhuslik see kontaktivõtt ei paistnud olevat. "Ei ole normaalne, et selline suurem rühm kontakteerumata indiaanlasi niimoodi välja tuleb, See on täiesti uus ja murettekitav situatsioon, ja me hetkel ei tea, mis selle põhjustas," kommenteeris endine Brasiilia indiaaniameti (FUNAI) ametnik José Carlos Meirelles piirkonnast meediale.

Kontakti lõid nad asháninka rahvusesse kuuluvate põllumeestega, kes ka ise teavad omast kogemusest, mida kurja välistsivilisatsioon võib džunglirahvastele tekitada. Nn kautšukibuumi ajal 1839-1913 tapeti ligi 80 protsenti asháninkadest.

Asháninkade pidutsemises on märgata juba välismaailma dekadentsi:

Probleem pole mitte ainult selles, mis seda tundmatut hõimu nii käituma pani. Kunagi 1980. aastatel oli üks teine selline tundmatu džunglihõim loonud kontakti misjonäridega, sai aga külge gripi- ja malaariaepideemia. Teiselt, on aga kahtlust, et kuritegelikud jõugud on mõne sellise tundmatu hõimu lihtsalt maha tapnud, ilma, et maailm kuulnudki oleks.

Mõiste kontakteerumata rahvad (uncontacted peoples), ka isoleeritud rahvad või kadunud rahvad, tähistab paljusid loodusrahvastesse kuuluvaid hõime, keda on teada arvukalt just Brasiilia ja Peruu piirialadelt, aga ka praktiliselt kõikidest Lõuna-Ameerika põhjapoolsetest riikidest, Paapua Uus-Guineast, Andamani ja Põhja-Sentineli saartelt, 1984. aastal leiti viimane selline isegi Austraaliast, samas kui Vietnamis on võimud selliseid rahvaid aktiivselt taga kiusanud.

Enamasti on tegemist väikesearvuliste hõimudega, sest vaid sellised suudavad ennast edukalt peita.