Norra õhuuuringute instituudi analüüs viitab, et eelmise kümnendi metsatulekahjude toimel sattus atmosfääri umbes 2-8 protsenti pinnase ülakihis talletunud radioaktiivsest tseesiumist.

Elemendi muudab ohtlikuks selle suhteliselt pikk poolestusaeg ja selle valmidus moodustada erinevaid lahustuvaid sooli. Hinnanguliselt sattus 1986. aastal toimunud õnnetuse käigus keskkonda 85 petabekrelli jagu radioaktiivset tseesiumit. Arvutuste kohaselt leidub tseesiumit Tšornobõli keelutsooni ülemises pinnasekihis veel viie petabekerelli väärtuses ehk materjalis toimub sekundis kokku 5x10E15 aatomituuma lagunemist.

Õnnetuse järel loodeti, et radioaktiivne aine vajub aeglaselt, kuid järjekindlalt sügavamale pinnasesse, misläbi laheneb probleem iseeneslikult. Ootused ei täitunud. Lagundajate puuduse tõttu kuhjuvad kasvuperioodi vältel õhus radioaktiivseid ühendeid püüdnud lehed metsa alla. Samal ajal muutub alusmets üha tihedamaks, tõstes aasta-aastalt metsatulekahjude riski.
Loe edasi ERR Novaatorist