Merepõhjas laksuvad pilvelõhkuja kõrgused lained
Kõige suuremad lained Maal ei laksu vastu rannakaljusid, vaid voogavad hoopis merepinna all, kus võivad kasvada sama kõrgeks kui läänepoolkera kõrgeim pilvelõhkuja (541,3 meetrine One World Trade Center New Yorgis).
Allveelained ilmnevad maailmameres aastaringselt.
Suurimad dokumenteeritud lained maailmas tekivad Vaikses ookeanis Lõuna-Hiina mere idapiiril vett merepõhjas liigutavate tõusu ja mõõna ning veepinna kohal puhuvate tugevate tuulte ajel.
Taolised allveelained võivad kasvada rohkem kui poole kilomeetri kõrguseks. Erinevalt pinnalainetest, mis murduvad vaid mõne sekundi jooksul pärast moodustumist, võivad merealused lained püsida koos tunde ning kasvada mööda merepõhja liikudes aina suuremaks.
Massiivsed allveelained liigutavad paigast teise mitmesuguseid merelisi eluvorme. Mõned mere-elukad ratsutavad nähtamatute hiidlainete turjal rannale toituma või sigima. Tollel protsessil on Lõuna-Hiina mere korallrahude süsteemi säilitamise juures võtmetähtis roll.
Pealeselle aitab allveelainetusest johtuv vete segunemine juhtida pindmisesse veekihti neelduvat soojust sügavamale ookeanivoogudesse.
„See on nagu hiiglasuur pesumasin,“ tunnistas Massachusettsi tehnoloogiainstituudi MIT mehaanikateaduskonna aseprofessor ja üks hiljuti ajakirjas Nature avaldatud allveelainete fenomeni käsitleva uurimuse autoreist Thomas Peacock.
