Maailma kõrgeima mäe räpane saladus: see on muutumas prügimäeks!
"Palju on tühje hapnikuballoone ja purukskistud telke, ja eriti inimeste väljaheiteid. Kaks põhimarsruuti pole ohtlikult ülerahvastatud, küll aga vastikult saastatud. Liustikest sulab rämpsu välja ja laagripaikade taga kõrguvad ehtsad pasapüramiidid," selgitas Mark Jenkins ajakirjas National Geographic.
Kõige hullem, et suur osa rämpsust pole lihtsalt rämps. India-Nepali ühistiim on tänavu eemaldanud 4,4 tonni jäätmeid, millest 2,5 tonni oli nn bioloogiliselt ohtlik.
Himaalaja mäestikus asuv Mount Everest (Džomolungma) on kõrgeim mägi ehk "kõige kõrgemal merepinnast asuva tipuga mägi" maailmas. 8848 meetrit. Üleeile täitus kuuskümmend aastat ajaloolisest hetkest, mil kaks esimest vaprat inimest vallutasid Mount Everesti.
Mt Everesti tippu püüdlejaid on arvukalt. Hinnanguliselt 3500 on sellega juba toime tulnud. Esimene eestlane oli Alar Sikk (22. mai 2003). Aastas proovib õnne keskmiselt 35 ekspeditsiooni.
Vallutada-püüdjatest on selle käigus surnud umbes 240 inimest. Enamus surnukehadest viibib endiselt seal, peamiselt külmunud kujul ja umbes 7,9 kilomeetri kõrgusel algavas "surmatsoonis".
Nepali võimud püüavad saastamist vähendada muuhulgas nii, et ronijatelt on hakatud nõudma umbes 3000 euro suurust "deposiiti". Kui tagasi alla jõudes pole kogu kaasavõetud kraami enam kaasas, võivad alpinistid oma rahast ilma jääda.
"Ronijaid ei saa alati reostamises süüdistada, eriti vähem kogenuid. Kõrgeima mäe otsa ronimine on surmani väsitav ja ohtlik isegi parimates tingimustes.
Jääkidest teel vabanemine võib säästa vajalikku energiat. Aga kogunenud prügi rikub siiski tasapisi üht unikaalseimat paika Maal," kommenteerib Jenkins samas artiklis.
Mt Everesti ei külasta ainult ronijad. Alumisel fotol: 29. mai, Tenzing-Hillary Everest Marathon täies hoos. "Maailma kõrgeim maraton" algab umbes 5364 meetri kõrgusel merepinnast ja lõpeb umbes 3440 meetri kõrgusel. Raja pikkus on umbes 42,2 km. (Foto: AFP)
