„Suurel ebavõrdsusel võivad olla omad negatiivsed kõrvalmõjud. Äärmustesse kaldudes muutub see revolutsioonide ja riikide kokkukukkumise kasvulavaks. Kuid teatud tasandil viitab see, et ühiskonnal läheb hästi – kuskil tekib mingi ülejääk. Näiteks on ühiskond Gini alusel väga võrdne ka end põlluharimisest elatavas inimrühmas, kes end selle toel vaevalt elus hoiab,“ märkis Tim Kohler, Washingtoni ülikooli antropoloogiaprofessor ERR Novaatorile antud intervjuus.

Enam kui sajandi eest itaalia sotsioloogi Corrado Gini välja töötatud indeksi kohaselt valitseb ühiskonnas täielik võrdsus, kui selle väärtus on 0 ja 1, kui kogu jõukus on koondunud ühe inimese kätte. Hiljutises töös reastas Kohler ebavõrdsuse alusel viimase 10 000 aasta jooksul eksisteerinud 63 ühiskonda. Sellele arvulise väärtuse andmiseks keskendus töörühm inimeste elamute suurusele.

Tulemused on ühesed. Mida keerukamaks muutus ühiskond, seda suuremaks muutus reeglina selles valitsev ebavõrdsus.

Loe edasi ERR Novaatorist.