Lobigruppide kampaaniad on jätnud kliimadebatist vildaka pildi

Kui teadusväljaandeid lugeda, valitseb peaaegu täielik konsensus, et kliima soojenemist soodustab inimtegevus. 97 protsenti kõikidest teadustöödest kinnitab seda. Kuid avalik arvamus on asjast valesti aru saanud, vaid 45 protsenti inimestest arvab teadvat, et teadlastel on üksmeel. Teatud lobigrupid on pannud inimesed uskuma, nagu maailmas käiks mingi terav vaidlus.

"Teaduslik eitamine" (scientific denialism) on termin mis kajastab praegust debatti maailmas, vahendab Briti ajaleht Guardian. Probleemiks on see, et heitgaaside õhkupaiskamise vähendamine nõuab tohutult kulutusi. Ja mängus on nii suured rahad, et suurimad saastajad eelistavad palgata omale sobivamaid eksperte ja paisata siis nende skepsist ka maailma meediasse.

Juba aastal 1991 tuli suuri söetootjaid ühendav Western Fuels Association välja enam kui pool miljonit dollarit maksnud kampaaniaga, mis püüdis jätta muljet, et üleilmne kliimasoojenemine olevat vaid teooria, mitte fakt.

Eriti USA vabariiklastest poliitikud on ka eelistanud kuulata pigem suurtootjate kui kodanikeliikumiste arvamusi. Kuid ka sealse siseriikliku poliitilise debati tulemusel on kaalukeel nihkumas üha enam nende poolele, kes ikka tunnistavad vajadust kliimamuutuste vastu midagi ette võtta.

2009. aastal avaldati ajakirjas European Journal of Public Health autorite Pascal Diethelm ja Martin McKee analüüs kliimasoojenemise eitajate argumentidest, mis jagunesid viide gruppi:

• 1. nn "kirsinoppimine" ehk otsitakse välja see mõni üksik raport, mis vaidleb kõigile ülejäänutele vastu.
• 2. Libaeksperdid - ehk siis autorid, keda suurtootjad või lobigrupid värbavad oma legende levitama.
• 3. Andmete valetõlgendus ja loogikavead - ikka sihiliku poliitilise eesmärgi nimel.
• 4. Võimatud ootused sellele, mida teadus suudaks pakkuda. Näiteks tubakatööstus nõudis aastakümneid veelgi veenvamaid tõendeid, et suitsetamine kahjustab tervist. Senised järeldused neile ei kõlvanud.
• 5. Vandenõuteooriad. Vähemuses olevad eitajad üritavad väita, et teadusajakirjanduses kehtivat lihtsalt vandenõu nende vastu. 

Guardiani Skeptical Science uurimus haaras enda alla 1980 erinevat ajakirja kogu maailmast, ehk kui vandenõu eksisteeriks, peaks see ikkagi kõikehõlmav olema.

Peamine on ikka see, et kliimasoojenemise eitajatel napib argumente teadusliku konsensuse vastu. Väita, et inimtegevus kliima soojenemist üldse ei mõjuta, on umbes sama kui väita, et taim ei vaja kasvuks päikest, vaid ainult vett. Selge see, et mõlemad peavad paika. Sama loomulikult mõjutavad kliima soojenemist ka teised mõjurid, aga üks ei välista ju teist.