Wired otsustas selle linnu hiljuti oma absurdsete olevuste nimekirja kanda, kuna nende lindude ehitusoskus on niivõrd hiilgav, et pesad võivad vastu pidada isegi sajandeid, probleem on aga selles, et kui puu on juba rohkem pesa kui puu, võib selle tüvi lihtsalt hiigelraskuse all murduda.

Ühiskangur (Philetairus socius). Foto: Yathin S Krishnappa

Lind ise kasvab kuni 14 sentimeetrit pikaks, kaalub 26-32 grammi ja isas- ning emaslindudel välimuse järgi vahet teha on üsna raske. Tavaliselt koosnevad nende pesad sadadest kambrikestest, milles võib korraga elutseda isegi 500 linnuperet, mitu põlvkonda koos, samas kui ka väga paljud teised linnud on parasiitidena end nende "kõrghoonetes" sisse seadnud.

Kuigi nad elunevad Aafrikas, võib kõrbealadel öötemperatuur langeda isegi 20 kraadi allapoole nulli, mistõttu hiigelpesa siseruumid on vajalikud soojuse säilitamiseks, välimistes kambrites on tegevust näha rohkem päevasel ajal.

Tühjas pesakambris on ka külmima ilmaga plusskraadid, seal kus linnud sees, on aga juba enam kui 20 kraadi pidevalt olemas. Pesad kaitsevad linde kiskjate eest, ka vihmavesi ei pääse sisse, eriti huvitav on aga see, et isegi hiigelpesas on igal linnuperel olemas oma privatane sissepääs, jagatud ruume praktiliselt ei ole.

Igal perel on oma sissepääs. Foto: Rui Ornelas

"Parasiitidest" rääkides on ühiskangru pesadesse end sisse seadnud ka märksa laisemad ehitajad - savanni-kaeluskotkad, paradiisiamadiinid, manukpistrikud, jt, kellest mõned on võimelised ka pesa tegelikke peremehi maha murdma. Mõni madu eksib ka pesapuu otsa, ilmselt munavargile.