Linna all on teine linn: maailma suurim maa-alune ärikeskus Torontos

Algas see väikeselt - esimene jalakäijate tunnel valmis Torontos 1990. aastal. 1960. aastatel läks juba suuremaks ehitamiseks ja täna väidab Guinnessi rekorditeraamat, et Kanadas Toronto linna all laiuv 30-kilomeetri pikkune PATH on suurim maa-alune ostukeskus maailmas - 371 600 ruutmeetriga (võrreldav nelja meie Ülemiste keskusega).

PATH on ühendatud võrgustik maa-alustest jalakäijate tunnelitest, mis ühendavad omavahel Downtowni kontorite pilvelõhkujaid, kus asub maa all 1200 kauplust, oma 5000 töötajaga, ühendades 50 suuremat ehitist, paarikümmend parkimishoonet, kuut metroojaama, samuti ka maa peal laiuvaid ostukeskusi. Tunnelitel on kokku 125 sissepääsu maa peal ja ligemale 60 nn otsustuspaika, kus jalakäijale antakse valida, kas keerata paremale või vasakule. Pole küll eriti usutav, et keegi jaksaks kõik 30 kilomeetrit maa all läbi käia.

1900. aastal ehitas Eatoni kaubamaja esimese tunneli Jamesi tänava alla, et ühendada nende kahte kauplust omavahel, täna ühendab see endiselt Eatoni kaubamaja Bell Trinity Square'i kontorikompleksiga. Ka 1927. aastal rajatud ühendus toonaste Union Stationi ja Royal York Hoteli vahel on siiani kasutusel.

1960. aastatel laiendati tunnelitevõrku juba sihikindlalt linnaplaneerija Matthew Lawsoni juhtnööride järgi. Ta suutis ka suurte ostukeskuste ehitajaid veenda, et nende rajatud tunnelid saavad tulevikus omavahel ühendatud, ning juba 1967. aastal hakkas võrgustik tänapäevast ilmet võtma. Seni alaväärtustatud keldripindadest sai aga olulisemaid kaubandussõlmi kogu linnas.

1987. aastast kehtib ka ühendatud tee leidmise süsteem, värvikoodis teeviitade ja suunaviitadega, punane P suunab lõunasse, oranž A läände, sinine T põhja ja kollane H itta. Paraku mõningate ostukeskuste omanikud on üritanud suunaviidad võimalikult märkamatutesse kohtadesse panna, et mitte kaotada kliente naabritele. Enam kui 200 000 ostjat külastab sealseid kauplusi päevas, paljud küll kiruvad, et suunaviitadest on vähe abi.

Edasised plaanid näevad maaaluse ostmislabürindi pikendamist kuni 60 kilomeetrini, rajades veel 45 uut sissepääsu,