Lendavad hiidsisalikud ähvardasid kunagi kõiki eelajaloolise Rumeenia aladel

 (7)

Värske uurimus annab mõista, et ürgajal võis praeguse Rumeenia territooriumil olla domineerivaks kiskjaks hiiglaslik pterosaurus — hambutu lendsisalik, kelle tiibade siruulatus küündis kümne meetrini.

Ebatavaliselt suurte kaelalülide kivistisi uurinud paleontoloogid usuvad, et need kuulusid kriidiajastu tagumises pooles Transilvaanias möllanud jumitule lihasööja-koletisele. Tegemist on esimeste tõenditega, mis annavad mõista, et tol perioodil ja piirkonnas üldse elasid nii suured röövloomad.

Ühendkuningriigi Portsmouthi ja Southamptoni ülikoolide teadlased analüüsisid lennuvõimeliste roomajate sugukonda Azhdarchidae kuuluvate hatsegopterükside — perekonna Hatzegopteryx esindajate — fossiilseid säilmeid.

Dateeritud on nad 66 miljonit aastat tagasi, ehk enne dinosauruste väljasuremist, ajal, mil enamik Euroopa aladest polnud veel mandritriivi ajal oma kohale nihkunud ja tänase Rumeenia maamass võis ajuti moodustada lausa eraldi saare.

Tänu torukujulistele kaelalülidele oli Azhdarchidae sugukonna esindajatel reeglina äärmiselt pikk, kogukamate liikide esindajail rohkem kui 2,5 meetri pikkune kael. Rumeenias välja kaevatud säilmeid uurinud teadlased leidsid aga, et sealse piirkonna hatsegopterüksidel pidi sugukonna varem tuvastatud liikidega võrreldes olema oluliselt lühem ja tugevam kael ning rohkem lihasmassi. Lisaks kaelalülidele leiti piirkonnast nimelt ka ürgsisaliku lõualiiges. Kivististe mõõtmete alusel tehtud kalkulatsioonid annavad mõista, et eluka kolju võis olla poole meetri laiune ja et ta jalaluud pidid olema eriti tugevad.

Loe veel

Seotud lood:

Portsmouthi ülikooli paleontoloog dr Mark Witton nentis, et leitud säilmete proportsioonid ja kõigi elementide struktuuriline sarrustus on teistsugused kui kõigil teistel sugukonda Azhdarchidae kuuluvate liikidel, mis tähendab, et hatsegopterüksid pidid olema jõulised ja kiskjad toiduahela absoluutses tipus. „Massiivne, tugevdatud luustik ja suur lihasjõud pidid hatsegopterüksist tegema ürgsete preeriate ja metsade ühe võimsama röövlooma. Ta võis olla suuteline ründama ka selliseid loomi, kes muidu olid lendsisalike jaoks liiga kogukad — isegi teisi hiidsisalikke,“ arvas dr Witton.

Witton märkis, et hatsegopterüksid elutsesid iselaadses saarestikulises ökosüsteemis, kus paljude sauruseliikide kasv oli kängu jäänud ning mõned liigid kuulusid hääbuvatesse, mujal kriidiaegses maailmas juba välja surnud sugukondadesse.

„Ürg-Transilvaania oli kummaline paik mitmel põhjusel, muu hulgas seetõttu, et mitu sajandit väldanud otsingutele vaatamata pole me seni leidnud märke sellest, et hatsegopterükside kõrval oleks elanud muid suurte kiskjate liike, näiteks teisi lihasööjaid hiidsisalikke,“ osutas Witton.

Värske uurimus annab sellele hilis-kriidiaegsete Rumeenia alade elu-olu puudutavale mõistatusele ühe võimaliku vastuse. „Konkureerivate hiid-lihasööjaliikide puudumine andis niigi muljetavaldavatele hiid-pterosaurustele võimaluse piirkonnas domineerivaks kiskjaliigiks kujuneda,“ selgitas Witton.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

FORTE TOP

Viimased uudised