Läänemerest ei tohi saada kodu prügisaartele

 (3)

Pilvine taevas ja Läänemeri
LäänemeriFoto: Ilmar Saabas

Eile kohutsid Brüsselis Läänemere riikide ministrid, kes võtsid vastu ühisdeklaratsiooni, millega tõhustatakse muu hulgas riikidevahelist koostööd Läänemere seisundi parandamiseks.

Läänemere merekeskkonna kaitse komisjoni HELCOM-i kohtumisel oli fookuses Läänemere kaitseks varasemalt tehtu tulemused ja uute lahenduste rakendamine.

Kohtumisel Eesti eest kõne pidanud ja debatil osalenud keskkonnaminister Siim Kiisler ütles, et samal ajal kui mitmed Läänemere riigid on oma sajanda sünnipäeva tähistamise meeleolus, tuleb meie merekeskkonna hea seisundi tähistamiseks veel palju ära teha.

Seda kinnitab ka äsja avaldatud Läänemere seisundi aruanne, mis ütleb, et varasemalt seatud eesmärk saavutada Läänemere hea keskkonnaseisund aastaks 2021, ei ole reaalne.

Suur osa Läänemerest on endiselt eutrofeerunud ning mereelupaikade, mereimetajate ja -lindude ning taimestiku seisund on halb. Lisaks ohustab Läänemerd jätkuvalt võõrliikide levik, meretranspordist tulenevad riskid ja ülepüük.

Uute probleemidena on seisundi hinnangus välja toodud mereprügi, meremüra ning ravimijäägid merevees. “Detsembris Keenias toimunud ÜRO keskkonnaassambleel keskendutigi mereprügile, mis tekib kiiremini kui keegi seda jälgidagi jõuab. Vaatepildid prügisaartest on sellised, millesarnaseid Läänemeres kunagi näha ei tahaks,” rõhutas Kiisler.

Seotud lood:

Ta lisas, et paraku ei ole ka meie meri prügivaba. “Samal ajal kui meie probleemi teadvustame ja selle üle arutame, tekib kusagil jälle mõni prahisaar. Seetõttu ootan ka tänasest (eilsest - toim) arutelust seda, et jõuame lahendusteni, mis võimaldaksid meil kohe meie mere seisundi nimel tegutsema asuda.”

HELCOM on Läänemere merekeskkonna kaitse konventsiooni rakendamiseks mõeldud valitsustevaheline organisatsioon. Selle osapooled on kõik Läänemere riigid ja Euroopa Komisjon ja eesmärk on parandada Läänemere seisundit ning teha selleks riikidevahelist koostööd. Selle programmiga tehti korda ka 13 Eesti suurimat reostusobjekti, näiteks Kehra paberivabrik, Tallinna ja Pärnu reoveepuhastid jms.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare