LÄÄNEMERE LOOD | Millised on tipp-poliitikute meelest meie piirkonna põhimured?

 (3)

Pilvine taevas ja Läänemeri
PIlvine taevas Läänemere kohal. Foto: Ilmar Saabas

Järgmisel esmaspäeval ja teisipäeval toimub Tallinnas Läänemere strateegia aastafoorum, kus otsitakse lahendusi, kuidas lahendada Läänemere keskkonnaprobleeme, ühendada meie piirkonda ja suurendada selle heaolu. Forte otsib foorumile eelnevail päevil ja ka selle ajal meie kodumerega seonduvatele küsimustele lugudesarja kujul vastuseid.

Niisiis, mida peavad meie kandi juhtivpoliitikud Läänemere regiooni suurimateks õhusolevateks küsimusteks?

Andrus Ansip
Euroopa komisjoni asepresident

Läänemere regiooni riigid on küll digitaalselt suhteliselt kaugele arenenud ja heal positsioonil, et tehnoloogilise progressiga kaasa minna, aga digitaalse progressi osas on maade vahel märkimisväärseid erinevusi. Riigid saaksid palju kasu, kui digipoliitika oleks regionaalselt paremini integreeritud, see võimaldaks näiteks ühes riigis asuval innovatiivsel ettevõttel kasvada, laieneda ja teenida mõnelt teiselt kaugemalearenenud turult.

Andrus Ansip Emajõe ääres Foto: Argo Ingver
Seotud lood:

Māris Kučinskis
Läti peaminister

Läänemeri ühendab meid ja ka selle keskkonnaseisund on meie ühine mure. Meie eesmärk on puhas keskkond meile endile ja meie lastele. Seega tervitame aktiivset keskkonnaalast koostööd alustades HELCOMist kuni kitsamate formaatideni, mille sees saab katsetatada uusi, innovatiivseid lähenemisi. Teises olulises küsimustegrupis on ühenduvus, ühise energiaturu arendamine, energiaturbe ja energeetilise efektiivsuse ning taastuvenergia eesmärkide saavutamine.

Praegune eesmärk ja tee edasi on ka kinni digitaliseerumises. Näen Läänemere piirkonna 5G-ökosüsteemi arendamises suurt potentsiaali, mis piirkonnale väärtust lisab. Läti on hetkel arenemas andmepõhiseks riigiks, kus me anname hoogu vabale ligipääsule avalikele andmetele, edutame inimeste teadlikkust ja kaasatust läbi avatud andmete kasutamise, et luua uusi ja innovatiivseid tooteid.

Maris Kucinskis Foto: FABRIZIO BENSCH, REUTERS

Loe veel

Corina Cretu
Euroopa komisjoni regionaalpoliitika volinik

Minu meelest on suurim väljakutse keskkonnaküsimus. Praegu on küll astutud samme turvalisema ja puhtama Läänemere suunas, aga me peame minema veel kaugemale. Selleks, et märkimisväärset edu saavutada, peavad kõik riigid regioonis ühiste tegude ja projektide läbi koostööd tegema. Hoovused ja saaste meres ignoreerivad riigipiire, ainult koostöö kõigil tasemetel toob kõigile osalejatele lahenduse.

Corina Cretu. Reuters

Alexander Stubb
Euroopa investeerimispanga asepresident

Kolm suurimat väljakutset Läänemerepiirkonnas – keskkond, turvalisus ja majandus – on omavahel seotud. See on nagu eluring.
Nagu öeldaks – ükski mees ei ole saar (ingl „No man is an island“, ütlus, mis viitab sellele, et inimesed peavad koostööd tegema, et edu saavutada – Forte). Kõik, kes me Läänemere ümber elame, peame koos töötama.

Alexander Stubb Foto: Tiit Blaat

Saulius Skvernelis
Leedu peaminister

2018 on Balti riikide jaoks eriline aasta: täpselt sada aastat tagasi said Leedu, Läti ja Eesti iseseisvaks. Mineviku ja oleviku väljakutsete taustal on selgeks saanud, et me jõuame oma eesmärkideni ainult siis, kui me tegutseme koos, olgu see siis meie vastuvõtt Euroopa Liitu, OECD-sse või NATO-sse. Tulime majanduskriisist välja tugevamatena kui kunagi varem ja meie strateegiline partnerlus USA-ga, et võidelda ühiste ohtude vastu pole kunagi olnud põhjalikum.
See kõik aga ei kahanda piirkondliku koostöö tähtsust läbi ambitsioonikate energia- ja transpordiprojektide ja läbi koostöö kultuuris, hariduses, tervishoius, keskkonnakaitses, turismis, innovatsioonis ja paljudes teistes valdkondades.

Saulius Skvernelis. Foto: Priit Simson


Juha Sipilä
Soome peaminister
Kui me ei mitmekordista oma pingutusi kliimamuutusega võitlemisel on see meie suurim katsumus, Läänemere regioonis isegi rohkem kui mujal. Kui keskmised temperatuurid siin tõusevad sajandi lõpuks 3-4 kraadi võrra, muutuvad meie floora ja fauna, vihmasajud ja tormid aga sagenevad. See võib torpedeerida meie üritust päästa merd ja kahandada eutrofeerumist. Teisest küljest prognoositakse, et mujal maailmas esinevad põuad võivad põhjustada rännet piirkondadesse, kus on vett ja paremad elutingimused.

Peame kõik täitma Pariisi kliimaleppe tingimusi ja liikuma kiirelt süsinikuvaba energiavarustusega, taaskasutava ja loodussõbraliku ühiskonna poole, võtma viimast uutest tehnoloogiatest ja digitaliseerumistest. Läänemere regioonil on selles valdkonnas palju lahendusi pakkuda alates siis toitainete korduvkasutamisest leidlike ettevõteteni. Kui me suudame kõigis riikides läbi viia fundamentaalse ülemineku jätkusuutlikule majandusele, aitaks see kindlasti mere seisukorrale kaasa ja aitaks ka võidelda kliimamuutusega. Nii saaks Läänemerest ülemaailmne eeskuju, mis ühtlasi kasvataks meie piirkonna konkurentsivõimet.

Juha Sipilä. Foto: Priit Simson

Artikkel ilmus koostöös Läänemere Strateegia Aastafoorumiga.

    Jäta kommentaar
    või kommenteeri anonüümselt
    Postitades kommentaari nõustud reeglitega
    Loe kommentaare Loe kommentaare