Kuuba imepärane kopsuvähi vaktsiin murrab välja raudse eesriide tagant

CimaVax-EGF, sellist nime kannab juba veerand sajandit Kuubas arendatud vaktsiin, mis peaks aitama kopsuvähist jagu saada. Tubakatootjas riigis on eriti sümboolne, et just Havanna molekulaarimmunoloogia keskus selle tootmisega valmis sai ja 2011. aastal see ravim ka kuubalastele vabalt kättesaadavaks muudeti.

23 aastat arendustööd vihjab küll ka sellele, et selle imerohu väljatöötamine võis olla ka aastakümneteks takerdunud Kuubat krooniliselt vaevanud majandusraskuste taha. Kuid nüüd on uus probleem - sellise ravimi üleilmseks tootmiseks on vaja palju suuremat võimsust ja raha kui Kuubas võtta on. Ja nüüd on just eriti USA ravimitootjad valmis oma toetavat õlga alla panema - mis aastakümneid USA-vaenule üles ehitatud ühiskonnas tekitab kahtlematult kahetist meelsust.

CimaVax ei ole küll vaktsiin selle traditsioonilises, haigusi ennetavas mõttes. Ta ei takista kopsuvähi teket, kuid ta on rajatud proteiinile, mis on seotud kontrollimatu rakkude vohamisega ja kuigi ta  ei takistagi vähktõve teket, siis ta takistab üsna tõhusalt selle edasist edenemist.

Kui neli aastat tagasi see ravim Kuuba haiglatele laiali jagati, oli seda testitud 1000 patsiendi peal ja ilmselt siis oli näidanud ka tõhusaid tulemusi. Ka järgmisena samas instituudis 2013. aastaks väljatöötatud antikeha, nimega Racotumomab soodustab vähirakkude hävimist.

Kuuba, kui traditsiooniline sigaritootja, on ka riik, kus suitsetamine on lahutamatuks osaks ühiskonnas ja näiteks naiste suremuselt kopsuvähki on riik 12. kohal maailmas. Kopsuvähk on surmapõhjusena Kuubas küll neljandal kohal südamerikete, infarkti ja  kopsupõletiku järel.

Traditsiooniline meditsiin on Kuubas alati tugeval järjel olnud ja juba 19. sajandil andis riik maailmale maailmatasemel arstiteadlasi, kelle koostöös USA  võimudega suudeti näiteks kollapalavik 1902. aastaks sama hästi kui likvideerida. Ja juba enne 1959. aastat oli Kuuba maailma liidreid pika eluea poolest.

Fidel Castro võimuletulek ja kokkupõrge USA-ga andis aga 1959. aastast kaks erinevat efekti. Esiteks katkesid kõik sidemed USA laboritega, praktiliselt pooled arstid lahkusid riigist, kadus ka suur osa rahast ja võimalik välisturg. Fidel Castro aga panustas tasuta arstiabi üleüldisele kättesaadavusele. Arstide arvu elanike kohta kasvatati dramaatiliselt, kuuekordistudes aastaks 1999, kogu rahvas alistati vaktsineerimiskampaaniatele, mis aitasid lahti saada lastehalvatusest ja punetistest, laste suremus on viidud miinimumini ja tohtrid kahtlematult tegid üldse väga palju head.  Dengue-palaviku epideemia 1981. aastal sundis ka veel eriti meditsiinile panustama.

NSV Liidu rahalise abi ärakukkumine 1990. aastate alguses kasvatas paraku jälle tuberkuloosijuhtumite, hepatiidi ja tuulerõugete levikut.  Ja nüüd, ligi veerand sajandit hiljem on näha, et koostööst on huvitatud jälle nii Kuuba kui ka USA pool.

Eelmisel kuul külastas Havannat New Yorgi kuberner Andrew Cuomo ja samal ajal kirjutas Roswell Parki vähiinstituut alla ka põhjalikule koostööleppele Kuuba molekulaarimmunoloogia instituudiga.  CimaVax leiab seega peatselt tee ka USA turule, kus inimesed teatavasti on valmis ravimite eest hiigelsummasid välja käima.  Ka jaapanlased ja eurooplased otsivad oma teed selle ravimini. Roswell jõudis nähtavasti ette.

CimaVax küll pikendab seda võtnud patsientide eluiga neli kuni kuus kuud teiste patsientidega võrreldes, ehk kopsuvähist lahti saamiseks tuleb siiski keskenduda pigem õhu puhtusele ja suitsule, mida inimene sisse hingab, vaktsiin on vaid abivahend sümptomitega võitlemiseks. Kuid ta on üsna odav, üks doos maksab valitsusele vaid ühe dollari.