Millal oleks astronoomilises mõttes õige või loogiline aastavahetust tähistada, küsib ERR Novaator.

Laurits Leedjärv: See on nüüd üsna selline teema, mille kohta poliitikud ütleksid "hea küsimus". Astronoomilises mõttes on mingit erilist hetke Maa teekonnal ümber Päikese tõesti raske välja tuua.

Üks võimalus oleks valida üks neljast pööripäevast. Eriti võib-olla kevadine või sügisene, mil Päike ületab näivalt taevaekvaatorit ning öö ja päev on Maal enam-vähem ühepikkused. Aga muidugi sobivad ka talvine ja suvine (lõunapoolkeral on nende tähendus meie omale vastupidine).

Võiks ka arvesse võtta seda, et Maa orbiit on tegelikult ellips ja tähistada Päikesele lähima punkti (perigee) läbimist, mis 2016. aastal toimub 3. jaanuaril või siis apogee läbimist 4. juulil.

Kuid 1. jaanuaril on tõesti vaid aja- ja kultuurilooline tähendus. Vanas Rooma riigis oli ju aasta algus näiteks 1. märtsil, sellepärast jäi veebruari kui aasta viimasesse kuusse kõige vähem päevi. Ja idamaade kuukalendrites polegi üht kindlat aasta alguse kuupäeva.