Kunagine Härjapea jõgi - kas sa ikka tead, mis su jalge all voolab

 (53)
Sild üle Härjapea jõe, taustal Kaarli kalmistu värav, aastast 1889.
Sild üle Härjapea jõe, taustal Kaarli kalmistu värav, aastast 1889.Wikimedia commons

Tallinnas Jõe tänaval kõndides on soovitav vahel ka meenutada, et tänav on saanud nime jõe järgi, mis veel sajand tagasi vabalt selle keskel voolas. Kivisilla tänav on aga nime saanud seal asunud silla järgi. Härjapea jõgi aeti küll juba enne Teist maailmasõda kanalisatsiooni kaudu maa alla, aga tema jäljed on linnapildis selgelt nähtavad.

Tegemist oli jõega, mis voolas omal ajal Ülemiste järvest merre, loogeldes aladel, mis praegu juba Tallinna kesklinna piiridesse jäävad.

Jaak Juske on ka esitlenud selle jõe looklemist oma blogis esitatud tänasel Tallinna kaardil:

Vaata siit

Võrdluseks 1922. aasta kaart:

Juhkentali ja Sibulaküla vaheline ala 1922. Kaart Ajalooarhiivis
Seotud lood:

Jõe algust Ülemiste järvest, nagu ka tema kunagist sängi varasema tselluloositehase hoonete tagant ja Magasini tänava juurest ei pruugi tavaline inimene isegi märgata. Aga Siselinna kalmistu serval on endine jõeperv üsna selgelt märgata. Sel ajal kui luteriusu ja õigeusu surnuaiad 19. sajandil sinna rajati, oli jõgi veel reaalselt olemas. Teisel pool jõge asus katoliiklaste ehk peamiselt poolakate surnuaed, mis nõukogude võimu ajal paraku rüüstati. Kalevi keskstaadioni naabruses olev harjutusväljak on ehitatud endisesse jõekääru.

Tänase Kalevi spordihalli ees laius omal ajal suurem paisjärv (andnud nime Tiigiveski pargile), ning otse üle Juhkentali tänava on siiani olemas valged vesiveski hooned. Tiigiveski on rajatud juba 13. sajandil, ja kuulus algselt Mihkli nunnakloostrile. Veski juures mülkaks muutunud tiik aeti täis 1910-1911 Estonia teatri alt kaevatud mullaga.

Tiigiveski hooned. Google Street View

Kaasani kiriku tagant ja praeguse Stockmanni parkimismaja alt voolas jõgi tänasesse Maakri tänavasse, sealt aga Kivisilla tänavat pidi Reimanni ja Raua tänava vahelist ala pidi Jõe tänavasse. Kui veel viissada aastat tagasi asus mererand ja ühtlasi ka jõesuue kuskil Narva maantee joonel, siis nüüdseks on kaldajoon märksa kaugemale nihkunud.

Härjapea jõgi oli küll kunagi vajalik Tallinna äärelinnade veega varustaja, ka varustas ta keskajal veega Tallinna vallikraave, kuid sinna voolasid kokku ka kõikvõimalikud heitveed, mistõttu 20. sajandi alguses oli ta liiga haisev koht, et selle pervel lihtsalt jalutamas käia.

Seetõttu otsustatigi ta 1936. aastal torudega maa sisse suunata. Uuemal ajal on tema kulgemist siiski üritatud ka linnapildis märgistada.

Kaadrid jõest telesaate Ajavaod reklaamis, mis oli eetris kevadel:

Loe veel

Veel jõgesid, ojakesi ja veejuhtmeid Tallinnas:

  • Pirita jõgi (105 km pikk, suubub Tallinnas ja saanud siinse kloostri järgi ka nime)
  • Pääsküla jõgi (12 km, on ühes kohas ka Tallinna linna ja Saue valla piiriks)
  • Mustjõgi (torustamata osa pikkus 1,5 km, Mustjõe asumis)
  • Hundikuristiku oja ja joastik (voolas Kadriorust Russalka juures merre, varasem pikkus 3,5 km, sageli ilma veeta)
  • Liiva oja (asus Kadriorus, andnud nime samanimelisele tänavale)
  • Mardi oja (suubus Härjapea jõkke Pronksi tänava kandis)
  • Peetri veejuhe (ehitati 18. saj Peeter I korraldusel Kadrioru lossi veejuhtmeks, hiljem suunatud torustikku)
  • Sadama veejuhe (18-19. saj, piki Vesivärava ja Uus-Sadama tänavat)
  • Veerenni kanal (keskaegne joogiveekanal, juhtis Ülemiste järve vett Tallinna ja seda ümbritseva vallikraavini, tänaseks torustikku kadunud)
  • Tiskre oja (Harku järvest voolab merre)
  • Ruunaoja (Mõigu, Ülemiste ja Sõjamäe asumis)
  • Väo oja
  • Katleri oja (Maarjamäe asumis)
  • Teesuuoja (Mähe ja Kloostrimetsa asumis)
  • Mähe oja
  • Järveotsa oja
  • Kurna oja (suubub Ülemiste järve)
  • Vaskjala-Ülemiste kanal (10,8 km, rajatud 1922)
  • Kas mõni on veel puudu?

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare