Kuidas suurlinn San Francisco elas üle ulatusliku elektrikatkestuse
Suur osa San Francisco linnast elas eelmisel reedel üle ulatusliku elektrikatkestuse. Tegemist on aga linnaga, mis asub teatavasti Silicon Valley otseses naabruses, ja kus tõesti kogu elu "siriseb, klikib ja ühendub," nagu märgib ajakiri Wired.
Tagatipuks pani kõik häirekellad helisema fakt, et samal päeval kogesid elektrikatkestusi ka Los Angeles ja New York. Vene häkkereid oli ennatlik selles süüdistada, ikka paistab, et kõigi kolme suurlinna elektrikatkestuste põhjus oli vananenud, rikki läinud tehnikas.
Aga vaatame siis San Franciscosse, kus elab küll vähem kui 900 000 inimest, ümbritsev linnastu koondab lausa 4,6 miljonit inimest. Reedene elektrikatkestus puudutas otseselt 88 000 inimest.
Selge see, et linnas, mille kogu tööelu sõltub elektri- ja internetiühendusest, ajas erakordne sündmus ennelõunal kontorite pimedusest tänavaile kõik "tehnikud ja kontoridroonid" (eestikeelne mõiste kontorirott lihtsalt kõlab nii 19. sajandina), kes lihtsalt ei leidnud tekkinud olukorras mingit mõistlikku tegevust.
Kes selles linnas käinud, ilmselt teab, et San Franciscos sõidavad trollid nagu Tallinnaski, seega oli selge, et suur osa ühistranspordist seiskus, inimesed, kel vaja kiiresti kuskile kohale jõuda, jäid aga nõutult tänavaile.
Wired küsis ametnikelt, mida sellises olukorras peale hakatakse.
- Esiteks, ametnikud üritavad selgeks saada, mis tegelikult lahti on. San Franciscos kihutas päästeteenistus kustutama pisikest põlengut ühes kohalikus alajaamas, mis nähtavasti suure elektrikatkestuse põhjustaski.
- Vaja on koordineeritud tegevust, et lõksu jäänud inimesed liftidest ja maa-alustest tunnelitest välja saada. Reedese elektrikatkestuse ajal keegi igatahes viga ei saanud.
- Valgusfoorid lakkavad töötamast, seega võib kogu liiklus seiskuda. Kuna ükski juht ei tea, kuidas käituda, on selge, et liiglus aeglustub või jookseb ummikusse. Kuid linnavõimud tegelevad ju selliste probleemidega iga päev, elektrikatkestuse aeg pole midagi erilist. Kõik üleliigsed ametnikud saadeti tänavaile liiklust korraldama, tõsisematele transpordiprobleemidele otsiti tuliselt lahendusi.
- Ühistransport on vaja uuesti korralikult käima saada, veelgi hullem probleem on aga, et turvakaamerad võivad pimedaks minna. Lausa klassikaline on see, milline rüüstamistelaine 1977. aasta New Yorgi blackoudi ajal lahti läks, hilisemate samasuguste sündmuste ajal on kuritegevus siiski vaos püsinud.
Vaja tagavarasüsteeme
Viimati, kui suur osa Kirde-USA-st 2003. aastal pimedusse jäi, avastati äkitselt kõik need probleemid, mida elektroonilised ukselukud, telefonid, laadimispunktid, õhukonditsioneerid ja raadiosidesüsteemid sellises olukorras kogeda võivad. Kui ikka uks avaneb vaid elektri abil, jäävad inimesed elektrikatkestuse korral lõksu. Ja see võib päris eluohtlikke olukordi tekitada, kui tekib vajadus evakueerida.
Näiteks Michigani-Canada piiril olev Detroit-Windsori tunnel läks 2003. aastal vett täis, kui elektrikatkestus seiskas sealsed pumbad ja järgnes tõsisem paduvihm. On selge, et kriitilised süsteemid ja ühendused peavad olema tagatud tagavarageneraatoritega.
Vene häkkerid polnud süüdi
Sel reedel katkes New Yorgis küll vaid elektriühendus 7. avenüü ja 53. tänava metroojaama vahel, aga tulemuseks oli sealgi suur liiklusummik, elektrikatkestus suudeti likvideerida alles nelja tunniga. Los Angeleses oli probleeme peamiselt valgusfooridega, ehk tõrked polnud isegi nii suured.
Ja tõesti, ei küber- ega tavalist terrorismi seekord toimunus süüdistada ei anna, lihtsalt seadmed vananevad, suurlinnades ülekoormuse tõttu veel tavalisest sagedamini.
