Mõni elab üksnes hülgeväljaheidetest, teiste hambad on muutunud eriliseks sõelaks, vahendab ajakiri Imeline Teadus.

Näiteks keiserpingviin pesitseb kõige karmimal talveajal, mis tähendab, et see lind peab hakkama saama kõvas pakases. Temperatuur võib langeda kuni 80 külmakraadini, toitu on vähe ja päike ei tõuse üldse.

Karmidest tingimustest hoolimata pesitsevad keiserpingviinid just jääkülma Antarktika talve ajal. See nõuab erilist sooja hoidmise oskust.

Keiserpingviin kaalub kuni 40 kg ja tema kogukus vähendab soojakadu. Pingviini keha pindala on selle mahuga võrreldes suhteliselt väike ja seepärast pääseb kehast välja vähem soojust.

Pingviini keha katvad väikesed soomusjad kattesuled asetsevad kihiti. Sulgede vahele pugemiseks peab tuul puhuma väga tugevasti. Täiskasvanud pingviini suve jooksul kogutud rasvakiht ehk nn rasvamantel toimib külmadel kuudel samuti nii isolaatorina kui ka energiavaruna.

Et sooja hoida, kogunevad pingviinid kobarasse. Selle serval, kus on kõige külmem, seisavad pingviinid vaheldumisi. Kobara sees võib temperatuur tõusta kuni 35° C.

Loe juunikuu Imelisest Teadusest lähemalt teistegi Antarktikas nutikalt kohanenud elukate kohta!