Kuidas jodeeritud sool ameeriklased oluliselt arukamaks muutis
Küsimuse peale, kuidas saavutada tervete elanikkonnarühmade arukusmäärade märkimisväärset tõusu, pöördub paljude mõte otseselt ajuga seotud võimaluste poole nagu algkoolide parem rahastamine, kirjaoskust edendavad programmid, arvutipõhise õppe sisseviimine koolidesse, ülikoolihariduse muutmine kättesaadavamaks jne.
Tegelikult aga pole USA rahva IQ-tasemetele kõige silmatorkavamat positiivset mõju avaldanud mitte koolihariduse standardiseerimine, kolledžiõppurite osakaalu suurendamine ega kirjaoskuse edendamine, vaid... jodeeritud soola turuletoomine.
Alates 1924. aastast on mitte-koššer-lauasoola USA-s rikastatud joodiga — mikrotoitainega, millel on ülimalt oluline roll närvisüsteemi arengus.
Joodivaeguse all kannatavatele emadele sündinud lastel pole mitte ainult kehvem kognitiivne sooritus (kahjustus, mida paraku pole võimalik hiljem ravida), vaid joodipuudulikkus on ka ennetatava vaimse alaarengu juhtivaks põhjuseks kogu maailmas.
Kui suurt mõju soola töötlemine joodiga siis IQ-tasemetele õigupoolest avaldas?
Riigi nendes piirkondades, kus looduslikud joodiallikad puudusid (s.t sisemaa piirkondades, kus ohtralt joodi sisaldavaid mereande söödi üliharva), tõusid IQ-testide keskmised tulemused ainult kümne aastaga 15 punkti, st arukusastmiku terve ühe vaheastme võrra!
