Kui tervistkahjustav võis olla eile pimeduse toonud tahmapilv ja sellega kaasnenud määrdunud vihm?

 (12)

Kui päev sai otsa
Pimedusse mattunud pärastlõuna. Foto: Andres Putting

Pärast eilset Portugalist ja Sahara kõrbest saabunud pimedust kurtsid inimesed, et tundsid õhus tahmalõhna ning sotsiaalvõrgustikes arutati võimalike tervisemõjude üle. ERR Novaator uuris, mis tegi õhtuks alla sadanud vihma mustaks. Ning kas tõesti oli õhus tunda nõe lõhna?

Eesti keskkonnauuringute keskuse õhukvaliteedi seire kohaselt kasvas õhus peenosakeste hulk märgatavalt. 16. oktoobri ehk esmaspäeva päeval see kahekordistus ning teisipäeva õhtul oli neid ligi näiteks Vilsandi mõõtejama andmetel suisa 20 µg/m3 kohta. Kehtivate normide järgi ei tohiks peenosakesi olla ööpäeva jooksul kuupmeetris õhus rohkem kui 50 mikrogrammi.

TTÜ ehituse ja arhitektuuri instituudi professor Jarek Kurnitski selgitas, et sellised peenosakesed tekivad ka muude põlemisprotsesside tulemusel ja liikluse heitgaasidest ning neid jälgitakse pidevalt välisõhu kvaliteedi hingamisel.

Peenosakesed tungivad sügavale hingamisteedesse ja suuremate kontsentratsioonidega piirkondades ja linnades on ka haigusi ja suremust rohkem.

„Tegemist on vägagi otseste tervisemõjudega, mis sisaldavad hingamisteede kroonilisi põletikke, kopsuhaigusi, allergilise astma ilmingud või aastakümnetega kujunenud vähkkasvajaid. Kõige lihtsamal viisil tajutavad peenosakesed on põleva lõkke suits, mille sisse hingamist iseenesest mõistetavalt tuleb vältida,“ on Kurnitski veendunud.

Loe edasi ERR Novaatorist!

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

FORTE TOP

Viimased uudised