Kui kiiresti viirused kontorihoonetes levivad?
Arizona ülikooli töörühm kasutas sügis-talvel kõhugrippi põhjustava inimese noroviiruse matkimiseks MS-2'na tuntud baketeriofaage, kirjutab ERR teadus.
Kuigi noroviirus on võimeline levima ka õhu kaudu, nakatab see inimesi enamasti pärast sellega saastunud pindade ja esemetega kokku puutumist limaskesti puudutades. MS-2 meenutab patogeeni nii suuruselt kui kujult ja suudab see trotsida enamikke deinfektsioonivahendeid.
Eksperimentide käigus paigutasid teadlased bakteriofaage pindadele, mida kontorihoonetes ja hooldusasutustes kõige sagedamini puudutatakse – ukselinkidele ja laudadele.
Töörühm võttis seejärel kahe ja kaheksa tunni järel proove 60-100-lt pinnalt, kus bakteriofaagid eluda oleks võinud, nende hulka kuulusid näiteks telefonitorud, voodiääred, lülitid, kohvikannude sangad ja töölauad.
Analüüsid näitasid, et bakteriofaagide jälgi võis leida 40-60 protsendilt uurimise alla võetud pindadelt.
Saastunud pindade hulka aitas oluliselt vähendada ammooniumiühenditega täiendatud paberrätikute kasutamine, mille tulemusena langes nende koguarv pea 80 protsenti.
Samas tasub rõhutada, et eksperimendi ülesehitus ei võimaldanud teada saada, kui paljud inimestest sellega nakatunud oleks võinud. Lisaks võib sage paberrätikute kasutamine hoogustada deinfektsioonivahendite suhtes resistentsete viiruste ja bakteritüvede evolutsiooni.
