"Algatuse „Konnad teelt(t)“ eesmärk on päästa maanteedel hukkuvaid kahepaikseid ning suurendada inimeste teadlikkust Eesti konnaliikide ning nende eluviiside osas," ütles aktsiooni kohta selle eestvedaja Kristiina Kübarsepp. Tema sõnul aitavad konnade elusid päästa nii talgud kui ka tähelepanelikum liiklemine.

Pikemas perspektiivis ei ole pidev talgute korraldamine aga mõistlik lahendus: "Tarvis on rajada nendesse teelõikudesse (kustkaudu toimub konnade ränne - Forte) jätkusuutlikud ning hästi planeeritud konnatunnelid," tõdeb Kübarsepp probleemi. Konnatunneleid on Eestis ka juba rajatud - esimene konnatunnel ehitati 2012. aastal Tartu maanteele.

Konnapäästeaktsioonid, nende suurus ja toimumiskohad

Kokku toimus üle Eesti 15 konnapäästetalgut, millel osales 475 vabatahtlikku. Kokku päästeti 10752 harilikku kärnkonna, 3305 rohukonna, 384 rabakonna ja 257 tähnikvesilikku. Enim päästeti loomi Rae vallas Assakul, kus oma kurvast saatusest autorataste all pääses 3529 kahepaikset.

Seitsme aastaga on vabatahtlikega abiga säästetud 96500 kahepaikse elu.