Kahe meetri sügavuselt sillutise alt leitud luud olid säilinud suuresti puutumatutena. Küll aga olid need laiali loobitud, mis annab mõista, et tõenäoliselt olid ürginimesed hiidlooma liha saamiseks tükeldanud, vahendab biztekmojo.com.

Mehhiko riikliku antropoloogia- ja ajalooinstituudi INAH arheoloog Luis Cordoba nentis, et samasuguseid säilmeid on varem leitud madala veega järve lähistelt, kus ürgloomad tõenäoliselt mudasse lõksu jäid. Cordoba osutusel on Mexico City lähedal asuvalt territooriumilt avastatud koguni rohkem kui 50 mammuti maiseid jäänuseid.

Ekspertide osutusel oli hiiglasuur imetaja surres 20 kuni 25 aastat vana. Eluajal pidi ta olema umbes viie meetri pikkune, 3,5 meetri kõrgune ja kaaluma ligi viis tonni. Looma võhkasid polnud koljust eraldatud.

Uuringute põhjal järeldatakse, et nood mammutid kuulusid Kesk-Ameerikas ja praeguste Ameerika Ühendriikide aladel muiste elutsenud alamliiki. Neid nimetati kolumbia mammutiteks (ld Mammuthus columbi). Täiskasvanud mammut võis kaaluda 8–10 tonni ja kasvada õlgadest kuni nelja meetri laiuseks. Kolumbia mammut arenes stepimammutist (Mammuthus trogontherii) pärast seda, kui too umbes 1,5 miljoni aasta eest Aasiast Põhja-Ameerikasse levis.

Ameerika esmaasukad paleoameeriklased jagasid mandrit kolumbia mammutitega paari tuhande aasta vältel, kuni londilised välja surid. Inimesed küttisid mammuteid toiduks ja nahkade saamiseks ning valmistasid nende luudest tööriistu. Kolumbia mammutite säilmeid on välja kaevatud Texase osariigis, Mehhikos ning isegi nii kaugel läänes kui California osariigis La Brea tõrvaaukudest.

Imetajate kivistunud luude väljakaevamine on tavaliselt piinavalt aeganõudev töö ning seni on INAH-i arheoloogid teisaldanud ürgelevantlase kolju ja vaagnaluu. Lähipäevil peaksid väljakaevamised siiski ümber saama. Arheoloogide kinnitusel pannakse säilmed pärast väljakaevamistööde lõppu vaatamiseks välja.