BBC kirjutab, et 105 tonni elevandivõhku kuulusid umbes 7000-8000 elevandile. Kenyatta tegu on pälvinud ka kriitikat, kuna mõnede meelest annab see elevantide küttimisele hoopis hoogu juurde. Arvatakse, et kuna selline hulk väärtuslikku elevandiluud hävitatakse, võib see tegu mustal turul hoopis võhkade hinna lakke lüüa ja innustada sellega uusi salakütte. Peamiselt ihaldavad elevandiluud Aasia riikide elanikud.

Põletamisele eelnes Aafrika riikide liidrite kohtumine, milles tõotati salaküttimisele lõpp teha. Kõigi elevandimaade juhid sinna aga kohale ei tulnud, näiteks ei saabunud põletusaktsiooni vastane Botswana president, kelle riigis elavad peaaegu pooled kõigist aafrika elevantidest. Põletatava elevandiluu koguhind on umbes 150 miljonit eurot, aga hinnatakse, et elus elevant toob turismiobjektina - safarid ja muu säärani - 76 korda rohkem raha sisse, kui tema võhad väärt on.

Sarnaseid aktsioone on toimunud varemgi, ent seekordne võhariit on seitse korda suurem senisest suurimast lõkkest. Esmakordselt põletati Keenias elevandiluud sümboolselt 1989. aastal.

Võhkade põletamine on üsna aeganõudev tegevus - lihtsalt tuhande kraadi juures põletades kulub ühe võha tuhastumiseks terve nädal. Seetõttu on näiteks ameeriklased põletamise asemel otsustanud nende purustamise kasuks. Keenias on kasutatud võhkade põletamisel lennukikütust. Võib eeldada, et laupäeval süüdatud tuli põleb siiani.

Eksperdid on hoiatanud, et praeguste tingimuste jätkudes võivad aafrika elevandid kümne aasta pärast liigina minevik olla. Praegu elab Aafrikas 450 000 – 500 000 elevanti, ent igal aastal tapetakse neist 30 000, mis tähendab, et iga viieteist minuti järel leiab üks elevant inimese käe läbi otsa. Tansaania elevantidest on viimase viie aastaga tapetud 65%.

Alles 70 aastat tagasi oli elevante hinnanguliselt 3-5 miljonit.