Kas võro kiil vai Võro murrõq? Vai hoobis lõunõeesti kiil?
Igapäevases kasutuses kuuleme sõnapaare võru keel, Võru murre, Võru murrak, lõunaeesti keel. Millega siis õieti tegu on? Kas need mõisted viitavad samale või on tegemist eraldiseisvate nähtustega? Praegusel võru keele nädalal peavad selle üle aru Tartu ülikooli võru keele spetsialistid Sulev Iva ja Helen Plado.
Tegelikkuses ei ole objektiivset keelejoontel põhinevat määratlust, mis on keel ja mis on murre. Ei ole pandud paika, kui suured peavad olema kahe keelevormi erinevused selleks, et neid võiks pidada omaette keelteks, mitte üht teise murdeks.
- Keele ja murde vahelise piiri hägususe esiletoomiseks kasutatakse naljatamisi lauset ”Keel on murre, millel on sõjavägi ja laevastik”.
Nali või mitte, aga seegi lause vihjab, et keele ja murde eristamine on pigem (keele)poliitiline kui keeleline nähtus. Poliitikast lähtudes on näiteks Hispaanias isegi täiesti eraldiseisvat ja ilma sugulaskeelteta baski keelt peetud hispaania keele murdeks. Rootsis ja Norras tunnustatakse aga omaette vähemuskeeltena meä ja kveeni keelt, mis on ometi soome keelega nii sarnased, et Soomes peetakse neid soome keele murreteks.
