“Karu, Õ ja Joškin kot” - Kuidas mets komide maailmapilti kujundas
Mets on soome-ugri bränd. Metsatunnetusel põhineb kogu hilisem identiteedi tajumine ja turundamine, nagu seda kajastatakse näiteks Eesti Rahva Muuseumis kuni tuleva aasta 15. maini avatuks jääval näitusel “Karu, Õ ja Joškin kot”.
Metsast sai alguse komide usk sellesse, et kogu loodus on elus, sest igas loomas ja taimes on hing. Metsa animistlik hingus aitab põhjendada komide rahvausu ristiusust puutumata põhihoovuse säilimist.
Suurima väljakutse komi animismile esitab õigeusk, mida nii teadlased kui ka tavalised inimesed peavad üldiselt komide jaoks normaalseks usuks. Komid ristiti idapoolsetest soome-ugri rahvastest esimesena, juba 14. sajandil. Hilisemas komi kultuuri käsitlevas diskussioonis on see pikaajaline õigeusu mõjualas elamine tekitanud vastakaid tundeid. Ühelt poolt kirjeldatakse komisid kõige venepärasema soome-ugri rahvana. Teisalt aga arvatakse, et kuussada aastat õigeusku pole komidele üldse mõjunud ja nad on oma hinges jätkuvalt soome-ugri paganad.
Alates 19. sajandist on komi kultuuri kirjeldajad tõstnud esile jahinduse keskset rolli komi identiteedis. Komisid ehk sürjaneid käsitleti tollastes kirjutistes inimestena, kelle elu sõltus küttimisest. Sel perioodil said komid kirjanduses laialt levinud hüüdnime „metsainimesed“. 1840. aastatel kirjutas Komimaal rännanud Vassili Latkin oma reisipäevikus, et kogu maa kujutab endast puudega kaetud kõrbe. Latkin ei kohanud 50 versta jooksul ühtegi elusolendit ning arvas, et isegi loomad ja linnud hoiavad nendest metsikutest padrikutest eemale.
Loe pikemalt edasi Novaatorist
