Kaplinna veekriisi leevendamiseks on välja pakutud Antarktikast jäämäe kohale vedamine

 (42)
Kaplinna veekriisi leevendamiseks on välja pakutud Antarktikast jäämäe kohale vedamine
Nick SloaneFoto: RODGER BOSCH, AFP

Hullumeelne plaan meeleheitliku olukorra lahendamiseks – vedada jäämägi Antarktikast Kaplinna põua käes vaevleva linna mageda veega varustamiseks.

Varem sel aastal oli Kaplinn nädalate kaugusel kraanide kinnikeeramisest, mis oleks sundinud elanikud tänavatele veejärjekordadesse, vahendab AFP.

Vee kinnikeeramist suudeti napilt vältida, sest inimesed pingutasid veekasutuse vähendamise nimel ja sügisvihmad päästsid olukorra. Kuid probleem naaseb Lõuna-Aafrika Vabariigi rannikulinna järgmisel aastal ja edaspidi tulevikus.

„Idee kõlab hullumeelselt,” tunnistas jäämäe kohale vedamise mõtte autor Nick Sloane. „Aga kui vaadata peentele üksikasjadele, ei ole see nii hullumeelne.”

Sloane pakub välja jäämäe mähkimist tekstiilist katte sisse, et vältida selle sulamist, ning kasutada supertankerit ja kaht puksiiri selle vedamiseks 2000 kilomeetri kaugusele Kaplinna, kasutades ära ookeanihoovusi.

Droonide ja radiograafilise skaneeringu abil hoolikalt välja valitud jäämägi oleks umbes kilomeetri pikkune, 500 meetri laiune ja ulatuks 250 meetri sügavusele. Selle pind oleks lame.

Seotud lood:

Jäämäest saaks aasta jooksul iga päev 150 miljonit liitrit kasutatavat vett.

56-aastasel Sambia-Lõuna-Aafrika päritolu Sloane’il on võimatu võimalikuks tegemise maine. Ta tõstis põhjast üles kruiisilaeva Costa Concordia, mis läks ümber 2012. aastal Itaalia rannikul Giglio saare juures. Tegemist oli maailma ühe suurema ja keerulisema sellelaadse operatsiooniga.

Sloane’i hinnangul maksaks jäämäe pukseerimine, mis võtaks aega kuni kolm kuud, 100 miljonit dollarit (86 miljonit eurot). Vee kogumine aasta jooksul maksaks veel 50-60 miljonit dollarit.

Venemaal on tõugatud jäämägesid naftarajatistest eemale, aga väikeseid, need on umbes poole miljoni tonnised. Meie räägime umbes saja miljoni tonnisest,” ütles Sloane.

Kas Kaplinna võime suudetakse veenda jäämäe projektis kaasa lööma, pole selge.

„Praeguses etapis näib meile, et põhjavee või vee magestamise valikud on odavamad või vähemalt sama hinnaga,” ütles Kaplinna aselinnapea Ian Neilson.

Lahtine on ka küsimus, kuidas jäämäe vesi linna veevõrku suunata.

Probleem on ka see, et ei ole garantiid, et ajaks, kui jäämägi Kaplinna pukseeritakse, toodab see lubatud koguse vett.

Sloane’i plaan on vedada jäämägi Kaplinnast 150 kilomeetrit põhja poole St. Helena Baysse, kus külm Benguela hoovus hoiaks vett umbes null kraadi juures Celsiuse järgi.

Kohale veetud jäämägi võidaks ankurdada vanasse allveelaevakanalisse, pakub Sloane.

Sulava jäämäe vesi kogutaks iga päev kokku, pumbataks tankeritesse ja veetaks Kaplinna.

„See ei lahendaks Kaplinna kriisi, aga see oleks 20-30 protsenti nende aastasest vajadusest,” ütles Sloane.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare