Nimelt on Norras üliarenenud kalapüügisektor, mis jätab igal aastal kasutamata terve hunniku kalapäid, siseelundeid ja muud biorämpsu, mis kalade puhastamisel tekib. "Seal, kus teised näevad probleemi, näeme meie aga ressurssi ning lahendust," ütles kruiisifirma tegevjuht Daniel Skjeldam AFP-le.

Nimelt plaanib Hurtigruten hakata kalajääkides tootma biogaasi, mida omakorda saaks kasutada kruiisilaevade kütusena. See teeks Hurtigrutenist esimese kruiisilaevaettevõtte, mille laevad ei sõida fossiilkütustel.

Samas on ka biogaasi tootmine mõnevõrra probleemne. Ühest küljest tekib biogaasi tootmisel vesiniksulfiid, millel on mädamuna hais, kuid see ei ole kõige suurem mure. Olulisem on see, et tegelikult tekib ka biogaasi tootmisel süsihappegaasi - tõsi, vähem kui tavaliste fossiilsete kütuste põletamisel - kuid päris emissioonivabaks seda siiski pidada ei saa.

Hurtigruten kavatseb aga sellele vaatamata osta kuus uut laeva, mis toimivad nii biogaasi, akude kui ka vedelmaagaasi (LNG) jõul. Laevade ost on osa firma plaanist saada 2050. aastaks täielikult süsinikuneutraalseks. Ettevõtte esindaja sõnul võib esimene laev valmida juba järgmisel aastal.

Peale selle kavatseb ettevõte oma laevadel keelustada ka ühekordsete plastesemete kasutamise. Arvestades, et ettevõte keskendub peamiselt Antarktika ja Arktika ekspeditsioonidele, on tore, et sealsed puhtad ning kaunid veed saastuvad vähem.