Paratsetamooli võtnud inimeste reaktsioone võrreldi nendega, kes polnud ravimit võtnud. Mõlemat sihtgruppi informeeriti siis kolmandatest inimestest, kes olid füüsiliselt kannatanud või keda oli tabanud mingit laadi ebamugavused. Avastati, et paratsetamooli võtnud inimesed pidasid kannatanute kannatusi oluliselt väiksemaks, kui need inimesed, kes polnud tabletti võtnud.

Uuring avaldati teadusväljaandes nimega Social Cognitive and Affective Neuroscience ning teadlane Dominik Mischkowski, kes selle Baldwin Way ja Jennifer Crockeriga läbi viis, järeldas, et need, kes on ise valuvaigistit võtnud, ei pea ka teiste valu enam nii tähtsaks. Ses mõttes töötab paratsetamool ka empaatiavõime nüristajana.

Atsetaminofeen ehk paratsetamool on levinud toimeaine, mis leidub valuvaigistites nagu näiteks Tylenol.

Ühes varasemas uuringus leidsid samad teadlased, et paratsetamool pärsib ka positiivseid emotsioone nagu näiteks rõõm.

Paratsetamooli kõrvaltoime selgitati välja eksperimentidega, mis viidi läbi tudengite peal. Esimene oli järgmine: 80-liikmelisest tudengitegrupist pooltele joodeti vedelikku, mis sisaldas 1000 mg paratsetamooli, teine pool rühmast jõi platseebolahust, kus ravimit sees polnud. Tudengid ei teadnud, kas nad jõid ravimit või mitte.

Tund hiljem anti katsejänestele lugeda kaheksat lühistsenaariumi, milles keegi kannatas mingit sorti valu. Üks lühijutt oli näiteks noaga luuni kätte lõikamisest, teine rääkis ühe tegelase isa surmast.

Osalejad hindasid jutus kannatatavat valu viiepalliskaalal. Need, kes olid ravimit manustanud, hindasid loo tegelaste kannatatud valu oluliselt madalamaks.

Teises eksperimendis joodeti taas pooltele tudengitele paratsetamoolilahust ja pooltele mitte; seejärl mängiti neile neli kahe sekundi pikkust lõigukest valget müra, mille valjus jäi 75 ja 105 detsibelli vahele. Müra ebameeldivust hinnati skaalal ühest kümneni.

Seejärel hinnati seda, kui ebameeldivalt sama müra teistele inimestele tunduda võiks. Valuvaigistit võtnud inimesed hindasid madalamalt nii müra ebameeldivust enda jaoks kui ka selle ebameeldivuse taset teistele.

Seega, kuigi valuvaigisti tuimestab inimese enda valuaistinguid, teeb see ta ka tuimemaks teiste inimeste kannatuste suhtes.

2004. aastal tehtud aju-uuringus leiti, et nii siis, kui inimene tunneb ise valu kui ka siis, kui ta mõtleb teise inimese valuaistingutele, töötavad samad aju osad. Seega on teadlaste sõnul mõistetav, miks lisaks valukannataja enda valu vähendamisele tuimestab paratsetamool ka võimet teiste valu tunnetada.

Järgmisena on teadlastel plaan uurida, kas ka ibuprofeni puhul samasugune mehhanism toimib.