Jaapani suur mure - igale tööotsijale avaneb juba 1,48 töökohta

Jaapan on kasvanud pöörase kiirusega alates kuuekümnendatest aastatest, kuigi üle pea kasvanud võlakoorma tõttu on riik ka viimased aastakümned kaduma laskunud. Tööjõupuudus kerkis lakke aastaks 1974, mil iga tööotsija kohta oli 1,53 töökohta. Vahepealse leevenduse järel on jõutud nüüdseks peaaegu samale tasemele - nüüd on iga tööotsija kohta 1,48 vaba töökohta. Olukorda lahendaks ehk sisserändajad, aga neidki pole kuskilt võtta.

Jaapani majanduse seis on üldiselt hea, kuigi IMF-i andmetel on riigi majanduskasv viimastel aastatel püsinud 0,3 ja 2,0 protsendi vahel. Alates 1980. aastast on riik käinud ka napilt majanduslanguse poolel 1998-1999 (nn Aasia kriisi ajal), 2008-2009 (üleilmse finantskrahhi ajal) ja 2011. aastal. Ja kuigi töökohti sünnib kiiremas tempos kui inimesi tööturule lisandub, oleks ennatlik hakata sisserändajaid massiliselt riiki kutsuma.

Praegu on ettevõtted sunnitud pöörduma tööjõu otsimiseks isegi nende poole, kes ise tööd ei otsi, ennekõike pensionile läinud vanurid ja naised, kes seni harjunud ikka koduste asjadega tegelema. Peaminister Shinzo Abe on alustanudki kampaaniat naiste meelitamiseks tööle (nn womenomics, naistemajandus).

Jaapanis on 65,2 miljonit töötegijat (naisi neist 24,4 miljonit) ja 1,86 miljonit töötut. Elanikke on ligi 126 miljonit. Elanikkonna vananemine ja langev sündimus põhjustab ennekõike seda, et tööturul osalevaid inimesi jääb järjest vähemaks. Ligemale poolest miljonist välistöölisest 43 protsenti pärines 2008. aasta andmetel Hiinast, 20 protsenti Brasiiliast, kaheksa protsenti Filipiinidelt jne. Takistuseks sisserännule on ennekõike keelebarjäär, kuigi ka seadusandlus just välismaalase palkamist kergeks ei tee.

Naiste osalus tööturul on tänu kogu selle sajandi kestnud kampaaniale juba ajaloolise rekordi peal 66 protsendiga aastal 2014 (oli 57 protsenti aastal 1999), mis jääb Põhjamaadest küll maha, aga on palju kõrgem näiteks Lõuna-Koreast või Itaaliast. Veel paarkümmend aastat tagasi arvestati, et 60 protsenti naistest lõpetab töötamise kohe, kui sünnib esimene laps. Lasteaiakohti riigis napib ja see hoiab ka rohkem naisi kodus. Traditsiooniliselt on meestele pakutud ikka eluaegset elukutset ja piisavat elatist kogu perele. Tuua koduperenaised tööle, see on valitsusele tõsine väljakutse.

Kuid tööjõupuuduse kerkimine pole aidanud tõsta palku, pigem vastupidi, sest töökohti viiakse riigist välja, vaesematesse naaberriikidesse. Kuigi töökohtadest on üleküllus, ei tähenda see ka, et tööpuudus kaoks. Töötuid on 3,1 protsenti, oluliselt vähem kui mõned aastad tagasi, aga ikka olemas.