Ohio Ülikooli geodünaamika professori ja uurimuse autori Michael Bevise sõnul on inimkond kliimamuutustega võitlemisel hiljaks jäänud ning praeguseks ei saa teha enam midagi. "Hetkel saame ainult üritada kohaneda ning vältida täiendavat soojenemist," ütles Bevis. Tema sõnul on praeguseks vältimatu, et maailmamere tase kliimamuutuste tõttu tõuseb.

See on inimkonna jaoks tõsine peavalukoht, arvestades, et maailma kümnest suurimast linnast lausa kaheksa on rannikualadel. Uuringud on näidanud, et maailmamere taseme tõustes oleks ohustatud pea pool kogu Maa elanikkonnast.

Bevise sõnul on Gröönimaa jää küll ajaloo jooksul tsükliliselt sulanud ning uuesti formeerunud, kuid hetkel toimuv on hoopis midagi muud. "Miks toimub praegu massiline sulamine? Põhjust tasub otsida atmosfääri baastemperatuuri kasvust," selgitas Bevis.

Bevise uurimisrühma tulemused erinevad varasematest uurimustest, kuna uuritud on erinevaid Gröönimaa osasid. Enamasti uuritakse Gröönimaa kagu-ja loodeosa, Bevis ja ta kaaslased vaatlesid aga NASA ja Saksamaa Aerokosmosekeskuse kogutud GPS-andmete põhjal saare edelaosa.

Kuna Gröönimaa edelaosas puuduvad suured liustikud, jäid värske uurimuse veetaseme tõusuprognoosid oluliselt tagasihoidlikumaks, kui varasemate uurimuste puhul: enamasti on prognoosides välja toodud veetaseme tõusu taga just suured liustikud, millest suured tükid vette kukkuvad ning sulades veetaset tõstavad. Bevis ja ta meeskond leidsid aga, et sulamise tagajärjel tõuseb veetase igaaastaselt umbes 0,8 millimeetrit.

Samas leidsid nad, et näiteks 2012. aastaks oli jää sulamiskiirus võrreldes 2003. aastaga kiirenenud neli korda. "Me teadsime varem, et üks suur probleem on vette kukkuvad suured liustikutükid, kuid nüüd oleme leidnud ka teise probleemi - suur osa sulavast jääst jõuab maailmamerre vee kujul, moodustades merre suubuvaid jõgesid," ütles Bevis.

Teadlase uurimus avaldati teadusžurnaalis Proceedings of the National Academy of Sciences.