Inimkond on hävitanud nii palju imetajaid, et "asendusloomade" arenemine võtaks viis miljonit aastat

 (15)
Inimkond on hävitanud nii palju imetajaid, et "asendusloomade" arenemine võtaks viis miljonit aastat
India elevant tolmuvanni võtmasFoto: STR/AFP

Kui järgmise 50 aasta jooksul keskkonnakaitses mingeid muudatusi ei tule, siis kulub 5-7 miljonit aastat, et pöörata tagasi kadu, mis tekkis 200 000 000 BC - 1500 CE välja surnud imetajatest, selgub Taani teadlaste uuringust.

Teadlaste hinnangul on Maa liginemas oma kuuendale massiliste väljasuremiste lainele. Rahvusvahelise Looduskaitseühingu hinnangul on saja aasta pärast meie planeedilt kadunud 99,9 protsenti hetkel kriitiliselt ohustatud liikide hulka kuuluvatest ning 67 protsenti ohustatud liikidest, vahendab Business Insider. Kui varasemate väljasuremiste puhul olid põhjuseks looduskatastroofid, siis see kord on süüdistada ainult inimtegevust.

Esmaspäeval avaldatud Taani teadlaste uuringu kohaselt läheks Maal praeguse liigilise mitmekesisuse taastumiseks kolm kuni viis miljonit aastat. Enne inimkonna eksistentsi olnud liigilise mitmekesisuseni jõudmine võtaks veelgi kauem, hinnanguliselt viis kuni seitse miljonit aastat.

Elutingimuste muutumisel peaks bioloogilist mitmekesisust kaitsma evolutsioon, kuid kuna viimaste sajandite jooksul inimkonna tegevuse mõjul toimunud muutused on evolutsiooniga võrreldes niivõrd kiired, ei suuda evolutsioon tempos püsida.

Seotud lood:

Ka optimistlikud prognoosid ei anna palju lootust

Aarhusi ülikooli teadlased kõrvutasid uurimistulemuste saamiseks olemasolevate imetajate andmebaasi ning infot inimeste üleilmse levikuga välja surnud imetajate kohta. Seejärel lisati valemisse ennustused järgneva 50 aasta kohta ning loodi simulatsioon, mis liigirikkuse taastumist hinnata võimaldab.

Seejuures kasutasid teadlased optimistlikke oletusi - nende valemis ei hävita inimesed enam loomade elupaikasid, liigid ei sure massiliselt välja ja liikide hävimise protsent langeks märkimisväärselt. Samas tõdeti uuringutulemustes, et kui järgmise 20-100 aasta jooksul need faktorid ei muutu, on inimtegevuse mõju liigirikkusele veelgi suurem ning taastumine võtab veelgi kauem.

Hiigelkoprad, hirved ja vööloomad on juba läinud

Uuringrühma juhtinud paleontoloog Matt Davis tõi probleemi piltlikustamiseks näiteks mõõkhambulised tiigrid: Kümneid tuhandeid aastaid tagasi välja surnud suured imetajad ja megafauna (hiiglaslikud iidsed loomad - Forte) olid evolutsiooniliselt väga erilised," ütles Davis. "Kuna nendel loomadel oli vähe sugulasi, tähendasid nende välja suremised, et mitmed aastad evolutsioonilist ajalugu hävisid koos nendega."

Ka täna on maailmas mitmeid suuri imetajaid, kelle ellujäämine on väga kaheldav. Ühe näitena tõid India elevandid. Võimalus, et liik on Maal alles ka 22. sajandil, on vaid 33 protsenti. Kuna tänapäeval on alles vaid kolm elevandiliiki, tähendaks nende välja suremine, et mastodonide ja mammutite järeltulijate tulevik oleks tõsise küsimärgi all. "Üksikud hiigelimetajad nagu ninasarvikud ja elevandid on tõsises väljasuremisohus," ütles teine uuringuga seotud teadlane, Jens-Christian Svenning. Tema sõnul on näiteks juba kadunud hiigelkoprad, hirved ja vööloomad.

Kuigi teadlaste uurimistulemused on masendavad, aitavad need nende sõnul mõista, millised liigid on evolutsiooniliselt unikaalsed. See omakorda aitab looduskaitsjatel paremini mõista, milliste liikide säilitamisele enda piiratud ressursse määrata.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare