Inimkeha "remonditakse" tüvirakkudega juba ammu, hetkel on teemaks nende abil haiguste ravimine

Veresoonkonna haigustest rabedad veresooned või spordis vigastada saanud põlveliigese menisk – tulevikus pole probleemi parandada neid vigastusi tüvirakkudega.

"Tegelikult remondime me inimkeha tüvirakkudega juba ammu,“ vastab Tartu ülikooli rakubioloogiaprofessor Toivo Maimets ning toob näiteks nahasiirdamised, organite ja luuüdi transplantatsioonid, mis kõik on siirdemeditsiini eilne, aga ka tänapäev, kirjutab ERR Novaator.

Oluline edasiminek aga eelmainitud inimkeha remontimise viisidest on asjaolu, et praegu on kasutada oluliselt uuemad ja tõhusamad tehnoloogiad, näiteks rakuravi, mis suures osas on tüvirakkude kasutamine erinevate haiguste raviks.

„Me oskame tüvirakke muuta endale soovitavaks rakutüübiks,“ selgitab Maimets. „Me võime seda teha inimese enda tüvirakkudega ja siis ei ole meil probleeme inimese immuunvastusega.“

Siiski pole mõtet loota, et juba homme pakuvad arstid sellist ravi igaühele. „Meil on veel suur osa fundamentaalteadusest vaja teha. On päris palju asju, mida me ei tea ja on vaja teha katsetusi. Katsetused annavad aegajalt päris huvitavaid tulemusi,“ nendib Maimets.

Siiski esimene tüvirakkudel tuginev ravi on juba olemas. Selle nimi on Holoplar ja sellele andis Euroopa ravimiamet tänavu aprillis loa.

See on mõeldud teatud silmavigastuse, täpsemalt silmapõletuse puhul. Raviks võetakse silma tüvirakud, mida kasvatatakse kile peal ning pannakse kilega koos silma tagasi.

Loe täisteksti saidil ERR Novaator!