Soolekinnisti klassifitseerimine organiks polnud ses mõttes erakordne, et arstid olid varemgi aastasadade jooksul sellega kokku puutunud ning seda näinud. Soolekinnistit ei avastatud, selle olemasolu oli ammu teada, ent varem ei osatud lihtsalt arvata, et see erinevatest pealtnäha kokkusobimatutest osadest kõhukelmemoodustis võiks ühtne organ olla.

Soolekinnisti defineeris eraldiseisva organina J. Calvin Coffey Limericki ülikooli haiglast Iirimaalt. See on põhimõtteliselt topeltvolt kõhukelmes, mis ühendab soolestiku kõhuõõne seina külge. Aastal 2012 uuris Coffey kolleegidega seda mikroskoobiga ja avastas, et tegu pole sugugi millegi juhuslikuga meie kõhus, vaid eraldiseisva organiga.

Independenti videost saab aimu, missugune soolekinnisti (inglise keeles mesentery) välja näeb.

Üks varasemaid soolekinnisti kirjeldusi on pärit juba renessansiaja multitalendilt Leonardo da Vincilt, ent sajandeid ignoreeriti seda kui vähetähtsat lisandit. Nüüd õpetatakse aga ka meditsiinitudengitele, et tegu on eraldi organiga ning selle uuendatud kirjeldus kanti sisse ka maailma tuntuimasse meditsiini ja anatoomia käsiraamatusse Gray`s Anatomy, mida antakse välja aastast 1858.

Mida see aga meile igapäevaselt tähendada võiks? Organi funktsioonid on praegu veel suuresti teadmata. Loodetakse aga, et seda uurides võib jõuda avastusteni, mis aitavad kõhu ja seedeelundkonnaga seotud haiguste ravi hõlbustada.