Inimese süda on nagu meriroos - tuksub samasuguse geenipere toel

Inimene on Maal tegutsenud kõigest paar miljonit aastat, kuid meie südame tööd kontrolliv mehhanism pärineb palju ürgsemast ajast.

Tuleb välja, et meriroosidel – meduuside ja korallide sugulastel – on olemas sama geenipere, mis reguleerib inimese südamelihase kokkutõmbumist, kirjutab Novaator.

Meriroosidel pole vereringet ega närvisüsteemi. Gaasivahetus käib difusiooni teel ja närvirakud paiknevad hajusa võrguna. Ometi on meil nendega ootamatult palju ühist.

USA Pennsylvania osariigi ülikooli molekulaarbioloogid avastasid, et meriroosidel on olemas geeniperekond Erg, mis paneb inimese südamelihases tööle kaaliumi-ioonkanalid. Meriroosidel suunavad need geenid lihasrakkude tööd.

Meriroosid ja teised ainuõõssed tekkisid vähemalt 700 miljonit aastat tagasi. Geenide funktsioon on sellest ajast alates püsinud muutumatuna.

Loe täisteksti saidil Novaator.