Maol (ilmselt oli tegu Python reticulatuse ehk võrkpüütoniga) oli asjadest teistsugune nägemus. Püüton läi hambad mehe kätte ja keris ennast tema ümber. Püütonid pole mürgised, vaid surmavad saagi kägistades.

"Me maadlesime tükk aega," ütles ametilt turvamees Nababan reporteritele haiglavoodist. Jalakäijad vaatasid algul maadlusmatši õudusega, ent tulid lõpuks Nababanile appi ja üheskoos suudeti suur madu siiski alistada. Nagu IFLScience kirjutab, pisteti roomaja nahka.

The Telegraph kirjutab, et ses piirkonnas on metsalangetamine ja -põletamine ehk moodsa alepõllundusega võrreldav tegevus tavaline. Enamasti tahetakse vabastada maad õlipalmide jaoks. Et Nababa on õlipalmikasvanduse töötaja, võib arvata, et tal oli mingit laadi võsaraiumisterariist kaasas.

Võrkpüüton ei pelga asustatud alade läheduses või lausa suurte linnade õuedes elamist. Võrkpüütoni saagiks on väiksed sõralised, närilised, linnud, koduloomad. See on võimeline mõnel puhul nahka pistma ka täiskasvanud sigu ning inimesigi - tänavu märtsis leiti ühe seitsme meetri pikkuse võrkpüütoni seest 25-aastane farmeri Akbar Salubiro surnukeha. Võrkpüütoni hambad on väga teravad ning ta hammustusest on keeruline end vabastada. Kui keegi poleks hulljulgele turvamehele appi tulnud, oleks ta saatus võinud oluliselt kurvem olla.