Soomusloomade perekonda kuuluvad loomaliigid on ühed kummastavamad maailmas ning imetajate hulgas täiesti ainulaadsed tänu kõvadele soomustele, mis katavad neid pealaest sabaotsani.

Soomusplaadid koosnevad keratiinist — samast ainest, millest moodustuvad ka inimeste sõrmeküüned. Soomustel on teravad servad ja need paiknevad suuresti ülestikku, samamoodi nagu kalade soomused.

Looma nimetus inglise keeles ja mõnedes muudes keeltes — pangolin — on tuletatud malaikeelsest sõnast pengulling, mis tähendab “midagi kinnirulluvat” ning viitab eluka kaitsereaktsioonile, s.t kerratõmbumisele.

Soomusloomade kaheksat liiki võib kohata Aasias ja Aafrikas ning neid peetakse neile loodulikuks koduks olevate metsade maharaiumise ja ohtra küttimise tõttu äärmiselt ohustatuteks. Lisaks lihale on küttide jaoks ihaldusväärseks saagiks ka looma soomuskate.

Sarnaselt suur-sipelgaõgija ehk sipelgakaruga, keda soomusloom välimuselt meenutab, kuid kellega ta vahetus evolutsioonilises suguluses pole, on soomusloomal pikk “teleskoopkeel”, mille ta suudab rohkem kui 30 sentimeetri kaugusele suust välja ajada, et selle abil putukaid leida ja püüda.

Kerratõmbunud soomusloom (Foto: REUTERS)