Selle tulemusena on Gröönimaast põhja pool, kus tegelikult peaks olema kõige paksem arktiline jää, praegu hoopis vaba vesi. Plusskraadidega ilma vältel ei ole muidugi ka selle jäätumine võimalik. Haruldasel moel on Arktikas praegu soojem kui Euroopas, kuna meil paugub siin Siberist pärit pakane.

Eestis valitsev imeilus, lumine ja karge ilm teeb kindlasti talvefännidel meele heaks. Kuid Euroopat haaranud külmalaine ning keskkonnateadlastele muret tekitavad soojad olud Arktikas on tegelikult sama mündi kaks poolt.

Jäine õhumass sõudis läände

Nimelt toimus paar nädalat tagasi põhjapooluse kohal stratosfääri äkiline soojenemine ja õhutemperatuur tõusis seal rohkem kui 50 °C võrra. Selle protsessiga käib tavaliselt kaasas jugavoolu aeglustumine, millega koos muutuvad stratosfääri läänetuuled nõrgemaks ja aeglasemaks. Nende nõrgenemise tõttu pääseb jäine õhumass Euraasia mandrilt (Siberist) ja Kara merelt hõlpsamini lääne poole ning toob meile ja mujalegi Euroopasse pakaselise ilma. Sama fenomeni tõttu jõuab muutunud õhuringluse pärast Arktikasse asemele aga soe õhumass, mis on pärit hoopis väiksematelt laiuskraadidelt.

Irvine`is asuva California ülikooli teadlane Zack Labe ütles IFLScience`ile, et sooja õhu sissetung Arktikasse toimub igal talvel, kuid tänavu oli see eriti anomaalne, kauakestev ja laialdane. "Üle keskmise kõrgemad temperatuurid ja vähene merejää ulatus on kooskõlas Arktika soojenemise pikaajalise trendiga," kommenteeris ta.

IFLScience ütleb veel, et arktilise jää koguulatus on praegu satelliidivaatluste ajastu algusest ehk aastast 1979 madalaimal tasemel. Talvel, kui Arktikas valitseb polaarhämarus või -pimedus, on tavalised temperatuurid -30°C juures. Morris Jesupi neemel on üle nulli temperatuure varem registreeritud vaid kokku 16 tunni jagu, see oli aastal 2011. Ent sel aastal on plusskraadidega tunde kogunenud juba üle 60.

"Õhutemperatuur nulli juures veebruarikuus põhjapoolusel on lihtsalt vale," ütles ookeani ja jää uurimisega tegelev Norra polaarinstituudi teadlane Amelie Meyer Sydney Morning Heraldile. "See on üpris murettekitav."

Äkilist külma võib tulevikus rohkemgi olla

Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna doktorant, pilveekspert ja ilmahuviline Jüri Kamenik ütles Fortele, et stratosfääri äkilist soojenemist (mille tulemusena on praegu Euroopas pakane ja Arktikas ebaharilikult soe) on inimtekkelise kliimamuutusega seostada keeruline, kuna andmeid on vähe ja see on protsess, mida igal aastal ei esinegi. "Selle korduvusperiood on mitme aasta tagant ja seosed troposfääri (atmosfääri alumine kiht - Forte) ja stratosfääri vahel on keerukad - selget ja ühest vastust on väga raske anda," sõnas ta.

"Kuna see protsess algab troposfäärist, kus seoses kliimamuutusega vaadeldakse eeskätt aluspinnalähedase õhutemperatuuri kasvu (troposfääri ülapiir pigem jahtub ja tropopaus tõuseb kõrgemale), siis võib eeldada, et kliimamuutus mõjutab selle nähtuse korduvusperioodi küll. Seda on modelleeritud ja tulemused näitavad, et stratosfääri äkilist soojenemist peaks tulevikus hakkama hakkama oluliselt rohkem olema. See tähendab, et kuigi kliimamuutuse kontekstis on talved soojemad ja sajusemad, võib äkilisi ja intensiivseid külmalaineid hakata paradoksaalsel kombel rohkem esinema."