"Näiteks Pinatubo vulkaani 1991. aasta purske käigus paiskus maapinnale umbes viie kuupkilomeetri jagu laavat. Riftiorgu vapustanud sündmuste puhul räägime aga kümnetest kuupkilomeetritest. Paraku ei tea me hetkel, kui kõrgele atmosfääri vulkaaniline materjal paiskus. Igal juhul oli tegu võimsate sündmustega," märkis ajakirjas Nature Communications ilmunud töö juhtivautor William Hutchison ERR Novaatorile.
Umbes 300 000 aasta eest toimunud Aluto vulkaanipurse tekitas mitme kilomeetrise läbimõõduga kraatri. (Foto: William Hutchison)

Oxfordi ülikooli geoloogi hinnangul oleksid sadade tuhandete aastate eest riftivööndis toimunud pursked puudutanud otseselt vulkaanidest vähemalt 30, tõenäolisemalt isegi paarisaja kilomeetri raadiusse jäävat maa-ala. Täiendava konteksti andmiseks võrdles Hutchison toonaseid purskeid 1883. aastal Indoneesias toimunud Krakatao vulkaanipurskega, mille tulemusel hävis enam kui 70 protsenti saarest ja seda ümbritsenud saaretikust.

Aktiivsuspuhang oleks mõjutanud ka toonast inimpopulatsiooni. Loe edasi siit