Seda ei tehta lihtsalt lõbu pärast, vaid asja laiem põhjus seisneb kliima soojenemises. Mäletatavasti käisid USA teadlased paar kuud tagasi välja üsna ulmelise plaani paigutada Arktikasse 10 miljonit (!) tuulejõul töötavat pumpa, mis aitaksid sealset kaduvat merejääd taastada. Ehkki see mõte tundus üsna sõge, on šveitslased nüüd sellest inspiratsiooni saanud. Kliima soojenemine mõjutab nii arktilist merejääd kui ka Alpide liustikke.

Monteratschi liustik kahaneb jõudsalt

ScienceAlert kirjutab, et kõnealune pisiliustik, mille peal tänavu suvel pommituskatset läbi viia plaanitakse, on kunstlik ja asub ehtsa Diavolezzafirni liustiku jalamil Šveitsi kaguosas. Kui suvine test õnnestub, tahetakse sama tehnikat hiljem proovida ehtsa Morteratschi liustiku peal.

Morteratsch on Alpide idaosa üks võimsamaid liustikke, kuid tänu kerkivatele temperatuuridele on see kiirelt tagasi tõmbumas ja kahaneb hetkel iga aastaga 30-40 meetri võrra. Ei saa välistada, et liustiku ainus lootus pikemas perspektiivis ongi see, et šveitslased hakkavad selle pihta soojal ajal tuhandetest lumekahuritest "tuld" andma.

Suusatajad Morteratschi liustikul.
Liustike lumega pommitamise võib küll tunduda sama utoopiline kui arktiliste veepumpade oma, ent teadurid on välja arvutanud, et puhttehniliselt on mõlemad vägitükid teostatavad. Mis veepumpi puudutab, siis meenutame, et aasta algul pakkus rühm teadlasi Arizona ülikooli füüsiku Steven Deschi juhtimisel välja, et miljoneid tuuleenergial töötavaid pumpasid kasutades võiks praegusele arktilisele merejääle 1,3 meetri paksuse mereveekihi pumbata, tänu millele pakseneks jää meetri võrra. See ei pruugi küll palju näida, ent arktilise merejää kahanemise vaatenurgast tähendaks see ajaratta 17 aasta võrra tagasi veeretamist.

4000 kahurit on piisav liustiku päästmiseks

Alpide koha pealt arvutas aga Utrechti ülikooli liustikuespert Johannes Oerlemans välja, et Morteratschi liustik vajaks umbes 4000 kunstlumemasinat. Nendega mitte ainult poleks võimalik liustiku kahanemist pidurdada, vaid seda järgnevate kümnendite jooksul ka kasvatada.

Asja tuum seisneb selles, et kui praegu on liustikujää avatud päikesevalgusele, siis seda kunstlumekihiga kattes peegeldaks viimane edukalt päikesevalguse tagasi ja jää ei sulaks. Oerlemans esitles oma plaani Euroopa maateadlaste liidu aastakohtumisel ja sõnas seal, et vaid paari sentimeetri paksusest kunstlumekihist piisaks, et liustikujääd kaitsta.

Pisut julgustab liustikepäästjaid seegi, et Diavolezzafirni liustikule on talvekuudel kunstlund lisatud, et suusaolusid parandada ja tänu sellele on märgatud, et see on viimase kümne aasta jooksul kasvanud. See annab alust loota, et sama mehhanismiga võiks ka suuri liustikke päästa. Ja nii seisabki sel suvel ees katse ühel tillukesel alal talveolusid elus hoida.